Nädala alguses tegin oma tööst pisikesi vahekokkuvõtteid ja jõudsin sinnamaani, et võiks proovida ka millegi bänditaolise aretamist. Aga trummiõpilasi mul pole ja mingit kolkijat pässi ei tahaks ka kuskilt välja ajama hakata. Nii et otsustasin, et toksin ise. Ega ma nüüd päris kobakäpp ka sellel alal ole, korra isegi noorvirtuoos Pellale kehaks käidud (oli üks taoline etendus, kus sellest kõige hullemat polnud, kui vähe viltu veab...)Ja noortekeskuses oli väga korralik komplekt olemas, samasugune must Pearl (Forum Series) nagu kõrvaloleval pildil. Ainult taldrikud olid totaalselt ribadeks pekstud, näitasin neid valla kultuurinõunikule ja ütlesin: vaata seda ärahävitatud 50 000 krooni ja nuta kodus patja. Ma ei kujuta isegi ette, millega korralikke Paiste ja Zildijani taldrikuid peab olema kolgitud, et neist sellised asjad teha... pesapallikurikaga äkki?
Kool õnneks lubas aidata uute taldrikute muretsemisel, ja minu valvsa pilgu all keegi nende trummide kallal edaspidi vandaalitsema ei saa. Õppigu kõigepealt vaikselt mängimine selgeks, tuhajuhanid.
Tänasest jääb jõulukontserdini veel 40 päeva ja kontseptsioon on enamvähem koos. Järgmisel reedel sõidan pealinna, vaatan seal kõigepealt mõningaid vajalikke asjandusi, siis istun oma lemmikkohvikusse maha, võtan 1,2-liitrise õlle ette ja lükkan lood parimasse võimalikku järjestusse. Edasi jäävad ainult "pisiasjad" - näiteks kuidas korraldada flööditriole ansamblitundi, kui kaks on Þórshöfnis ja üks Bakkafjörðuris. Eks me näe, mis sellega saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar