Kuigi mulle hakkavad tasakesi külge jääma nii islandi keel kui ka kombed, leidub viikingirahval veel ikka, millega minusuguseid üllatada. Seekordsed tähelepanekud põhinevad nii Thorshöfni kui ka Bakkafjörduri koolisööklatest, nii et ühe konkreetse koka kiiksuks ei saa järgnevat mitte kuidagi pidada.Vist eelmisel, aga võib-olla ka üle-eelmisel reedel oli menüüs üle hulga aja lambale vahelduseks siga. Ilus ahjus valmistatud sinkpraad. Peki ärapõlgajate jaoks (oinakari, ausõna) oli alternatiivselt ka paar plaaditäit hakklihapalle valmistatud, aga see selleks.
Nii. Tõstsin mina siis oma kartulid ja lihad ja maltsad taldrikule ning minu pilk peatus ühel suurel kausil, kust rahvas (nii õpilased kui õpetajad) omale mingit ollust prae juurde tõstis. Oli sihuke valge väikeste tumedate täppidega asjandus ja mingid suured tükid sees. No mis mina muud mõelda oskasin, kui et kas mingi kohupiima või jogurti (skyr) moodi asi tomati-, kurgi- ja paprikatükkidega. Ja tõstsin omalegi.
Nojah. Head isu, Põdra. Selgus, et oli vahukoor, tumedad täpikesed oli šokolaadset päritolu ja suured tükid eranditult ananass. Eks Eestiski ole sellist asja tarbitud. Ainult et magustoiduks.
Kuna mul tollel päeval oli mingi olulisema asja kohta blögada, hakkas see seapraekompoti teema tasakesi juba meelest minema. Aga tänane koolisöök tõi selle uuesti päevakorda. Bakkafjörduris pakuti kala-ahjuvormi, kus jällegi kala kõrval põhiliseks komponendiks ananass.
Muuseas, pole midagi öelda - maitses hea. Ehkki eesti köögi maitsebuketti kogu siinne värk mitte millegagi ei meenuta.
Muust infost veel vast seda, et hommikul ehmatasin aknst välja vaadates kõvasti ära. Kauged mäetipud kenasti valged. Bakkafjörduri poole sõites olid mingid hallade moodi asjandused kah maas ja loikudel kerge jääkirmetis. Õnneks päeva peale sulas enamjaolt kõik jälle sügisestesse värvidesse. Aga pea see päris lumigi tulla ei või...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar