Ei tea, kas tõmban mina igasugu õnnetusi ligi või mis... aga istun hetkel sugugi mitte Þórshöfnis, vaid Reykjavíkis. Loodetavasti pääsen ikka homme vähemalt oma tööpostile käegakatsutavasse lähedusse.
Aga mis siis juhtus? Olime lennujaama sõitmisega jõudnud juba kuhugile Tallinna lähistele, kui raadiost tuli teade, et Kopenhageni lennukil purunes mingi veetoru, lennuk pööras otsa ümber, hädamaandus Tallinnas ja reisijad toimetati sihtkohta uue lennukiga. Viskasin selle uudise peale autos omast arust nalja: pole me veel kuskile lennanud, kindlasti jäävad nüüd kõik lennud massiliselt hiljaks. Sest eks ma seda ikka tean ka, et Estonian Airi lennukipark on ikka väga väikesevõitu. Check-ini tegime siiski ära, jamasime tänu Mart Eriku mängule, mis sisaldas mingit pommi imitatsiooni, veel hea hulk aega turvakontrollis, jõudsin reisijate tsoonis lahkumisõllega juba poole peale, läksin tabloolt vaatama, ega pealemineku väravat pole muudetud, ...WTF, Tühistatud/Cancelled? TÜHISTATUD!!! Loomulikult keegi midagi ei ütle, mida peaks tegema või kuhu pöörduma, alles poole tunni pärast tuli teade, et minge teeninduslauda. Seal muidugi juba sajapealine saba ees, ja teadagi mitte ühtki pinki, kuhu saaks vahepeal perse maha toetada. Lahti muidugi ainult üks laud, ja saali teises otsas vahib check-ini laudade personal igavledes pealt. Einoh tore. Jõuan siis kunagi pooleteise tunni pärast leti äärde, selgub: enne järgmist päeva mitte kuidagi Islandile ei jõua, valik on, kas öömaja Tallinnas või Kopenhageni kaudu Oslosse ja öömaja seal. Muuseas eelistan Oslot, sest Tallinnas tuleks tõusta hommikul väga vara ...ja vahemaandumine Arlanda lennujaamas ei meeldi mulle kohe üldse mitte. Nii. Seda pole muidugi mitte keegi öelnud, et pagasi peaks välja võtma ja uuesti registreerima, hea hunnik aega läheb selleks, et leida keegi, kes pagasilaua uuesti avaks. Check-ini tibid räägivad kahe asja kohta hoopis teist juttu kui re-routingu tegijad, tunnen juba vaikselt, kuidas kops hakkab üle maksa minema. "Lohutuseks" pakutakse 5€ maksvat toiduvautšerit, mis tuleb check-ini info kohaselt lennukis laiaks lüüa. Sittagi. Õnneks on vähemalt pardateenindajad tasemel ja suudavad leida mõistliku lahenduse hetk enne, kui vihane reisiseltskond nad laiaks lööb.
Kopenhagenist Oslosse jõuab lennuk suht õigeaegselt, aga loomulikult selgub, et mingid lauad on juba kinni ja pealekauba avastab Mart Erik täiesti juhuslikult pagasilindil tiirlemas meie kandami (mis on Keflavikini registreeritud ja pidi Eesti Õhu tibide kinnitusel sinna ka otse minema). Mina poleks seda muuseas tähele panna osanudki. Vähemalt hotell on korralik, toas tasuta wifi olemas ja hommikusöök maitsev. SASi hommikune Oslo-Keflavik lend on tüüpiline pask, aga viib vähemalt õigeaegselt kohale. Selle aja peale on aga muidugi kell niipalju, et Kirde-Islandile ei lenda enam ükski lend. Ootame teisipäeva.
Nii, ja kogu selle aja jooksul, mis vähemalt kümme täiesti abitut Eesti Õhu teenindajat sibasid ringi nagu peata kanad, jõudis üksainus klassivend Kaldo, kes pole pealegi teatavasti üldse selle ala mees, teha ära kaks väga konkreetset liigutust: 1)broneerida ümber minu majutuse Reykjavikis, ning 2) muuta ümber minu siselennu piletid. Ja seda nii edukalt, et kaotasin vähemalt 30 000 asemel ainult 6500 ISK kanti. Isegi hea tulemus kogu selle pasarahe kohta.
Igatahes jõudsin juba Eesti Õhu kliendisuhete juhile kirjutada kogu juhtunu kohta põhjaliku ülevaate. Näis, kas ja mida ta vastab.
Ühe kohvri suutsid ka ära lõhkuda, raiped.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar