Huvitav, mis aastaaeg praegu Islandil on?

Täna oli siis rõõmus nädala algus Bakkafjörðuris, kus ma, nagu juba korduvalt ka maininud olen, ei pea enda jaoks aktsepteeritava tulemuse saavutamiseks mitte kõige vähematki vaeva nägema. Peaaegu - üks ei viitsi eriti harjutada, muidu oleks poole kõvem kindlasti.

See selleks muidugi, panin oma postitusele ju ilmateemalise pealkirja. Nojah, õpilased olid igal võimalikul juhul õues ja suht paljalt, tagasisõidul soojendas päike siinkirjutaja mõnusalt uimaseks, lund on ainult mõni väike kriim ja pajudel on urvad ammu väljas (ehkki kahtlustan, et tegemist pole päris sama liigiga, mis Eestis kasvab). Ainuke asi, et tuul, raibe, on viimasel ajal kogu aeg tugev. Töölt koju jõudes avastasin, et hallil prügikonteineril (üldprügi) on kaas kuhugi lennanud. Merele arvatavasti. Varsti lendab konteiner ise ka järgi. Leinaminut.

Igatahes, homme on koolis útivistardagur. Mis tähendab seda, nagu kirjutas direktor, et kui on ilus ilm, siis jäävad tunnid ära ja töllerdatakse niisama. Seda, mis mahub määratluse "ilus ilm" alla, ta igaks juhuks lahti ei seletanud. Eks siis homme töö käigus selgub. Kooli ma ikka lähen, saab omigi asju teha, kui õpilasi pole.

Hingetõmbepaus, baritonsaxi ja 1.trompeti vahel

Iseendalegi üllatuseks avastasin, et viimane sissekanne minu veebipäevikus pärineb 9.veebruarist. Vahepealse 18 päeva jooksul pole juhtunud mitte midagi sellist, mis minu tegevuse alustalasid kõigutaks. Valmistusime Mart Erikuga muusikakoolide vaheliseks konkursiks ja sellest vabal ajal mängisime natuke hasartmänge... mis veel? ah jaa, laupäeviti käisime muidugi ujulas ja pühapäeval olid traditsioonilised pannkoogid. Muuhulgas jõudsin ära seada mõned uued suvise lava- ja filmimuusika kontserdi lood ning uurida festivali Nótan kohta, mis paistab olevat tore algatus, kui välja arvata mõned tehnilised nüansid. See mulle näiteks siiamaani päris selge ei ole, kuidas 19.märtsil liikuda ca 300 km kaugusele Eskifjörðurisse. Aga natuke veel aega on.

Nüüd on Mart Erik läinud ja Marie tulekuni kuu või pisut rohkem aega. Kasutan seda selleks, et enda asjadega ilusti järje peale jõuda. Selleaastane lihavõttevaheaeg on kole halvas kohas, 15.-26.aprillini. Ühes koolis algavad eksamid 12. ja teises koolis 16.mail, seetõttu pean arvatavasti kontserdid 11.maiks ära tegema. Mul on kontseptsioonis hetkel veel mõned augud sees, aga selge on, et põhijoontes peavad õpilased valmis olema veel enne lihavõttevaheaja algust. Siis jääb aprilli lõpp-mai algus mitteharjutamisest tekkinud rooste pillidelt ja ajust mahanühkimiseks ning lugude lihvimiseks.

Vähemalt on kogu aeg midagi teha, asi seegi. Ja kui sellest aega üle jääb, eks ma siis katsu uudiseid ka natuke jagada.

Óveður

Täna hommikul tekkis täiesti selline küsimus, et kas ikka Bakkafjörðurisse sõit tuleb. Kogu öö läbi oli tormanud ja tuisanud ning Vegagerðini veebilehel olid pikad teejupid punased.

Auto siiski tuli ja logistas mingi 30-40 km/h selle 45 kilomeetrit ära. Vahepeal oli küll tunne, et puhub merre või jääme mingi tuisuvaalu sisse kinni, aga läks seekord õnneks.

Õpilasi oli ka ainult kolm. Ega taolised poolkõvad päevad väga ei meeldi, aga peaasi, kui pärast lõunat ikka koju saab.

Pilt on küll Islandilt, aga mitte käesoleva juhtumiga seotud ja mitte ka minu tehtud.

Natuke müstikat

Kahe viimase päeva jooksul on juhtunud mõni selline asi, mis paneb mind lihtsalt pead vangutama.

Kõigepealt, avastasin oma arvet ja palgalehti uurima hakates, et kuidagi väga vähevõitu olen kaks viimast kuud saanud. Pole emapõtragi kodustes majapidamistöödes abistada suutnud. 99% on asi selles, et ametlikust jõuluvaheajast pikemalt puhatud päevad on maha võetud. Muidu oleks see ehk ka loogiline, aga möödunud õppeaastast oli mul koolidirektoriga natuke teistsugune kokkulepe, seda eeskätt selle huvides, et lapsed saaksid talvisteks ja kevadisteks eksamiteks ette valmistada. Kui direktor vahetus, siis sellel teemal muidugi asjaajamise üleandmisel juttu ei tehtud ega osanud minagi miskit halba karta. Et nüüd ei jääks muljet minust kui vastikust rahaahnest putukast, siis mind ei pahanda see, et raha ära võeti, vaid tolle äravõtmise protseduur antud juhul. Püüan vallas selgeks teha, et päris niimoodi asjad ikka ei käi.

Teine lugu oli veel müstilisem. Täna pärast lõunat ütles direktor, et muusikakoolile on pillipoest pakk. Olin väga üllatunud, sest pole mitte midagi tellinud. Pakis oli kaks mikrofonijuhtme pistikut ja kolm mikrofonihoidjat. Mul EI OLE koolis mikrofone, seega pole mul nende asjadega ka midagi teha. Huvitav, kes siis ikkagi tellis - ja veel muusikakooli nimel?