Viimastel päevadel on mingi jama unega. Arvata võib, et selle põrgupalavuse pärast, mis jätkuvalt valitseb. Igatahes, kui hilisõhtul pikali viskan, vahin lihtsalt kella neljani varahommikul lakke ja alles siis jään magama nagu kott. Kella kümneni miinimum, aga reeglina ikka kauem. Loomeperioodist see ka pole, pea on täiesti tühi. Kohvi ka ei tarbi rohkem kui hommikuti, nii et kofeiini üledoosi pole kohe kindlasti mitte. Seda enam, et tõelised kohvisõbrad annaksid mulle tappa, kui maitseksid toda ollust, mida mina kohviks nimetan.
Sain siis laias laastus oma algava õppeaasta lepingu paika. Elu-, töö- ja palgatingimused on samad, ega see mind üllatagi, sest Islandi Vabariigis on väga tugevad ametiühingud ja tööleping lihtsalt üks A4 formaadis leht, kus tuleb mõned lüngad täita. Natuke imestan, et kaasmaalastest kolleegid sellest nii suurt saladust teha tahavad, kui suurt palka neile makstakse. Igatahes on internetis vastava ametiühingu veebilehel täiesti avalikult kättesaadavad nii palgatabel kui kõik muud vajalikud lähteandmed. Ka töötingimused peensusteni lahtikirjutatult. Kokku üle 30 lehekülje kollektiivlepingut. Ja ega siis muusikaõpetajate ametiühing Islandil ainuke pole, peaaegu et kõikidel tegevusaladel on samasugused lepingud.
Ainult sellise ekstra palve edastasin vallavalitsusele, et järgmise aasta lihavõteteks olgu neil täiesti selge, kas nad tahavad mind veel üheks perioodiks või mitte. Kirde-Islandil võib tööd teha küll, ainult liikumised sinna ja sealt ära võivad parasjagu kulukaks kujuneda, kui pead lennupileteid ostma suht viimasel momendil. Maikuus ostes oleksin saanud rohkem kui kaks korda odavamalt, aga mis sa ostad, kui ei tea täpselt, tahetakse üldse tagasi või ei taheta...
Nii, ja lõpuks siis üks kultuuriline teade. Marie Põdra on täiesti hukka läinud. Helistasin talle hommikul ja küsisin, mis ta Viljandi folgil ka teinud on. Selle peale teatas, et teenis flöödimänguga tänaval omale 230 krooni taskuraha. Et ema oli läinud ühele kontserdile, mille kohta ütles, et laste jaoks on see liiga raske (valetab, kurinahk, kindlasti ei tahtnud pappi välja käia). Ja tema siis mängis see tund aega tänavanurgal mingisuguseid kust iganes pähe jäänud viisijuppe ja raha muudkui voolas... Plikanatt, raisk. Issi oli kindlasti juba 16 täis, võib-olla et isegi 17, kui esimese sellise mängu tegi, mille eest raha ka maksti. Ja 230-eeguse tunnitasu jaoks oli vaja hoopiski võõrleegionäriks hakata. No ega muud jää üle loota, kui et härrased Peäske, Malkov ja Co tütarlapsel peatselt algavas flöödilaagris natuke õhku välja lasevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar