Külastajaid:

counter

kolmapäev, 14. juuli 2010

Tähtis telefonikõne, mis külvas ehk veelgi enam segadust


Jooksvatest uudistest ehk niipalju, et praegu käivad maal suurejoonelised lammutustööd. Mõte uus ahi ja pliit majja sisse saada on muidu tiksunud juba jupp aega, aga nende va pottseppadega on värk nagu on. Põhimõtteliselt kaks võimalust - kas padujoodikud või õudsalt hõivatud. No sai see teine variant valitud, kes arvas, et tutvuse poolest jõuab vast septembris või äärmisel juhul oktoobris tegema. Aga et enne olgu vanad muidugi maha lammutatud. Kui küsisin, et kuhumaani, käis kohal, vaatas kiiresti üle, poetas eelmise meistri tegevuse kohta paar väljendit, millistest kõige viisakam oli "pornograafia" ning ütles, et kõik maast laeni maha. Sestap siis selline pilt, nagu minu sissekande alguses. Naabri Ain (pildil) on tegelikult täitsa valgenahaline mees, aga mitte enam kaks tundi pärast tööpäeva algust...


Mis nüüd mina muidugi, emapõder kasutab juba ammu minu töötegemise iseloomustamiseks väljendit "klaverihäälestaja". Ehkki ma ausõna häälestada ei oska. Mängima vahetevahel siiski peab, hansapäevadeks lükkasime ajutiselt vana dixielandbändi kokku ja homme (neljabä) Pärnu suvemuusikal jälle. Aga see selleks.


Tegelikult olen hetkel õige pisut segaduses. Seda tänu teisipäevahommikusele telefonikõnele. Helistas Langanesbyggdi vallavanem isiklikult ja ütles, et vald tahaks mind palgata ka algavaks õppeaastaks. Tore ju, aga miks see mind segadusse ajas?


Nagu hea lugeja on ehk juba jõudnud tähele panna, oli vahepeal minu töö teemal kaks kuud täielikku vaikust. Ehkki lubati, et pärast 7.juunit antakse kohe teada. Ühel hetkel hakkasin omal käel uurima, ja mis selgus - 1)komisjon vahepeal koos istunud ning arvanud, et vallavalitsus rääkigu kellegi teisega läbi; 2)vallavalitsus vahepeal koos istunud ning arvanud, et nad ei aktsepteeri komisjoni seisukohta; 3) vahepeal valitud uus komisjon ja ka kooli direktor. No ma ju tean, et ega ma mingi mõnus ja mugav koostööpartner olegi, aga olen ka öelnud, et mina ajan ikka oma rida, tulgu või pussnuge taevast.


Igaks juhuks jõudsin vahepeal siiski suhelda ka paari teise potentsiaalse tööandjaga ja huvilisi oli. Aga muidugi, ühes kohas alustatut tuleb ikka võimalikult kaua edasi arendada - sest tööd teha on ikka veel päris palju vaja. Sestap sorri, aga teised kohad oodaku veel pisut. Kuigi ei häbenenud ka vallavanemalt otse küsida, et kas selline kahekuuline venitamine on minu suhtes inimlik või mitte.
Loodan siis paari päeva jooksul töölepingu allkirjastada ning teha uute Väga Tähtsate Persoonidega lähemalt tutvust. Edastamaks sõnumit, et asjad toimivad edaspidigi samamoodi nagu viimase õppeaasta jooksul.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar