Kõigepealt selline tähelepanek, et sellest suurest kitarrimängimisest hakkab nahk sõrmeotstel üle pika aja taas ära sarvestuma.
Siis on mul au teada anda, et vanameister Aadu Regi marsi muusikaliste mõtete korrastamisele sai ka pandud pidulik punkt. Kuna olen hetkel heas loomevormis, viskasin ühe pisikese näpuharjutuse veel otsa. No ma ei tea, kas see marss nüüd minu tööst ka oluliselt paremaks läks, aga vormiliselt korrastatumaks kindlasti. Loodan kunagi lähitulevikus seda kuulda ka heas ettekandes või vähemalt professionaalse salvestusena.
Kirjutasin jälle ka ajalehe jaoks natuke, lugeda saab soovi korral siit. Ja tuvastasin e-koolist, et mõned asjad siin ilmas ei muutu, näiteks Põdra perekonnanime kandvate isikute keskpärased sooritused kehalises kasvatuses (rahvastepalli taktika ja strateegia, harkhüpe üle kitse ja nii edasi). Ah, mis seal ikka, ega inimene ei peagi arutult püüdma õppida keskmisele hindele 5,0. Mul endal ka ei olnud, välja arvatud mingil arusaamatul põhjusel muusikaakadeemia teisel ja kolmandal kursusel.
Homme siis eelviimased pannkoogid enne jõulupuhkust, ja siis läheb kontserdiralliks. Kui praeguses seisus miski muret teeb, siis kahe suurema poisi suhtumine õppetöösse. Kui võimeid poleks, saaks lihtsamalt läbi - aga mulle makstakse palka muuhulgas ka selle eest, et suudaksin aru saada, mis on põhjustatud viletsavõitu eeldustest ja mis tegemata kodutööst. Mul 6.-7.klassi tüdrukud mängisid Skeggjastaðiri kontserdil kuus enda asja ning saatsid algklasside laste lugusid. Kui esinesid, siis ikka nii nagu peab - õpetajat polnud kõrvale vaja, ise lugesid lahti, ise kuulasid teineteist, ise said hakkama ka vigade silumisega käigu pealt. Ja õppisid seda lugu võib-olla et kaks nädalat. Üheksanda klassi poistel on üks nendest lugudest juba oktoobri keskpaigast käes, põhimõtteliselt peaaegu et G-duuri mängida ainult - aga nagu kaks hunnikut tatti. Vahe tuleb sellest, et ühed töllerdavad mõttetult Þórshöfni vahel, tekitavad Eyrinisse ja bensiinijaama prügimägesid, mõnikord võtavad vanema venna tagant autovõtmed ja paarutavad ringi (politsei muidugi sügab niisama mune) ja mõnikord käivad nurga taga suitsu tegemas - ja teised samal ajal harjutavad kodus, kuulavad, mis õpetajal öelda on ega mölise. Kui puuduvad, siis ainult vahel harva haiguse tõttu või teatavad alati ette, kui on perega kodust kaugemal. Igatahes, kui minu reedesest sõimuvalingust pole kolmapäevaks õppust võetud, lendavad noorhärrad koolist. Ka Islandi muusikaõpetajal peavad olema mingisugused inimõigused, millega ennast kaitsta taoliste tegelaste eest, kes ei respekteeri ega ka taha. Igatahes, Þórhalluril kuuendast klassist oli reedel trummide taga kuramuse igav ja ta vangutas juba päris mitu korda pead, kui mõni lugu jälle laiali lagunes.
Aga üldiselt, kärnaseid lambaid leidub igas karjas, nii et keskendugem meeldivamatele asjadele. Näiteks sellele, et Heimiril kolmandast klassist on pea järsku lahti läinud. Paningi tema oma viimase kontserdi lõpunumbriks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar