Külastajaid:

counter

reede, 10. detsember 2010

Viimasel hetkel tekib alati mingi mõte


Tegelikult pole mul absoluutselt midagi selle vastu, et talvehooaja kõik kontserdid pühapäevade peale pandi. Üks asi, et aitab igavust peletada. Aga teine ja kindlasti olulisem asi, et mul on lõpuks ometi ka endal suurepärane võimalus enne kontserti hinge tagasi tõmmata. Eelmisel aastal oli nii, et tegid viimase hetkeni tööd (mõnikord ka Bakkafjörðuris), siis asjad küüru otsas kirikusse, kiiresti üles - ja juba astuski esimene laps kiriku uksest sisse proovi tegema. Ja siis oli hea, kui proovi ja kontserdi vahel jõudis särgi ära vahetada.

Täna läks küll natuke pikemalt, aga seda põhiliselt sellepärast, et unustasin CD-mängija transa peale tõsta, ning kuna seetõttu tuli uuesti kooli tagasi minna, juurdlesin uuesti kiriku poole liikudes veidike maailma asjade üle, keerasin korra koduuksest sisse ja kahmasin kaasa enda kunstiteose (vt.varasemaid sissekandeid). Kui on muusikakooli jõulukontsert, sobib ju rõdu alla üks illumineeritud flöödi rümp kohe kindlasti. Mine kuradit tea, äkki keegi tahab seda kunstiteost isegi ära osta?

Aga selle eest võin homme teha omale täpselt sellise plaani nagu iganes meeldib. Hommikul magan täiest südamest, siis millalgi ehk natuke kraamin (suurem pask on juba oma koha leidnud), korrastan enda eriti fotogeenilist väljanägemist, käin ära ujulas + kuumas potis + aurusaunas, ...ja seejärel ehk harjutan pisut kirikus. Üks asi, et orelile kitarriga mängimiseks õiged registratsioonid leida, aga teine asi, et ma pole veel ikka suutnud ära otsustada, mis pilliga ma väikese lisaloo mängin (alati on nõutud, ega ma nüüdki pääse). Saatefono viskasin täna umbes tunni aja jooksul valmis, aga soolopartii jaoks on valida kitarri ja flöödi vahel. Enda oskused on kummagi pilli osas umbes samal tasemel, lihtsalt kitarriste on kontserdil niigi palju, tükki seitse pluss vähemalt kaks basskitarri, aga flööte üksainus Svanhildur. Pole lihtsalt veel jõudnud põhjalikumalt kontrollida, mis häält see flööt pärast mahakukkumist ja sirgemaks silumist tegema on hakanud. Aga puhume natuke pikka nooti, vaatame, kui ilus on kolmanda oktaavi e, ja siis otsustame lõplikult.

Igatahes, valmis on nii vaim kui liha.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar