Hea lugeja, arva ära, kas Marie Põdra lendas eile õhtuse lennuga Tallinnast Kopenhagenisse, sealt tunni aja pärast Keflavikki, sai seal minuga kella 21:00 paiku kokku ning täna kell 13 lendame Akureyri, kus käime lennundusmuuseumis, uisutamas ja ujulas ning issi joob oma traditsioonilise õlle Cafe Amouris?
Sittagi. Kõigepealt lükati kell 18:10 lend 19:00 peale, siis 19:40 peale, siis oli päevselge, et enam jätkulennule ei jõua, peaaegu juba koju jõudnud ema kutsuti Tallinna tagasi ning hakati arutama, millised võimalused oleks. Igal juhul niipalju ma tean, et hommikune TLL-CPH lend tõusis õhku ja maandus, Marie oli pardal ja praegu on ta kuskil CPH lennujaama peal (saatja järelvalve all). Umbes 6 tundi peab passima, näis, kas ta oskab saatjale inglise keeles selgeks teha, et kõht tühjaks läheb. Ja siis tuleb päästev Icelandairi lend, mis peaks kell 15:10 Keflavikis olema.
Sain küll ootamatult kõva abi valla kultuurinõunikult, kes teatas, et ta on täna Reykjavikis ning hakkab sõitma õhtul Thorshöfni poole, ning võib meid Mariega peale võtta. Suur aitäh talle selges eesti keeles! Aga ikkagi on jamasid ja kulutusi päris palju juba olnud ja tuleb veel. Sest 1)maksin kallima kahese toa eest, mida tegelikult ei vajanud; 2)panin kinni tollel hetkel ainuvõimaliku majutuse Akureyris, ning võib väga vabalt juhtuda, et nad ei aktsepteeri plaanide muutumist hädajuhtumina ja koorivad minu kaardilt mõlema öö eest täie rauaga; 3)lennupiletid Reykjavik-Akureyri lähevad ka vett vedama...
Plussiks, et saan Mariele rohkem Islandit näidata. Sõitmist talub ta hästi.
Aga see on juba kolmas ja pooles kord neljast võimalikust, kui nende õhtuste lendudega on mingi jama olnud. Esimene kord oli minu kõige esimene sõit Islandile 20.veebruar 2009, mis jäi Kopenhagenisse liiga palju hiljaks. Teine kord, kui pidime Mart Erikuga 16.jaanuaril 2011 lendama läbi Oslo, aga see lend tühistati. Kolmas kord nüüd see eilne juhtum. Ja pooleks korraks loen seda, kui 5.aprillil 2010 jäi Kopenhageni lend jälle hiljaks ning oli täielik napikas. Mart Erik püstitas tol päeval kindlasti 5-aastaste vanuseklassi 1500 m jooksu maailmarekordi. Tiba liiga palju juhtumisi ühe pere kohta, või mis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar