Tegin veel korra ühe pisikese tiiru Laugarveguril, ja mitte asjata. Leidsin ühe sellise istumispaiga, kuhu sobib kutsuda keda külalist iganes.
Seal on hea taustamuusika nagu Jazz Cafés.
Seal on omaette hoidvad kliendid nagu internetikohvikutes. Põhiliselt Mac' idega, viibivad oma mullis ja laulavad, luuletavad või joonistavad. Nende hoolitsemata tattninad jooksevad laudade vahel ning mõnikord ka tänaval ringi ja suhtlevad vabalt kõikide külalistega.
Seal pole seepe mängivat telekat. See-eest on ingliskeelne kultuurileht. Tänagi lugesin läbi artikli Sofi Oksanenist.
Seal on kõik lauad ja toolid erineva väljanägemisega. Mõned natuke katki, aga pole lugu.
Sealne peldik on nagu Citis - sooja vett pole ja hea, et külmagi on (+ vessapaperi).
Ja lõpuks - seal on õlu oluliselt odavam kui mujal. Tavaliselt on pool liitrit vaadiõlut 850-900 ISK, aga seal on 1,2 liitrine kann 1200 ISK.
Nagu ehk tähele olete pannud, on see koht ka ainus koht, kus suuremat kui pooleliitrist sanga saab.
Nii et - kui kellelgi on Reykjavikki asja, otsige tingimata üles!
Kui te õlut ei joo, võtke üks kuum kakao. Maitseb hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar