Külastajaid:

counter

reede, 20. veebruar 2009

Ellujäämiskursus, vol.1

Mõnikord juhtuvad kõik jamad ikka ühekorraga ära. Nagu täna läks.

Kõigepealt otsustasime Pärnust välja sõita piisava ajavaruga... ja olime niisiis lennujaamas liiga vara. MUIDUGI ei tea ju keskmine maakas lennujaama parkimiskorraldusest mitte halli sedasamustki ja persetab oma sõiduriista kõige kallimasse tsooni. Eriti siis, kui palgapäev kaugel.Vihjasin viimase lausega, et hüvastijätt kujunes tehnilistel põhjustel liiga lühikeseks.
Edasi helistas teinepool juba Pärnust ja küsis, ega üks teatud võtmekimp mingil imelikul põhjusel minu valduses pole. Mingil imelikul põhjusel oligi, järelikult tuli välja mõelda, kuidas see kodumaale jäänute jaoks kättesaadavaks teha. Õnneks aju töötas.
Nii. Istusime siis juba lennukis, kui mingid tunkedega tüübid trügisid sisse ja natukese aja pärast teatati, et võtke nüüd ilusti oma asjad ja kobige ootesaali tagasi, toimub lennuki vahetus. Niisiis väljasõit mitte kell 18:10, vaid ca 19:40. Siin ei aidanud isegi stjuuardessidele naeratamine ja aktiivne asjaajamine, füüsiliselt jõudsin B7 juurde selleks hetkeks, kui Reykjaviki lend väravast eemale ruleeris.
Midagi head ka lõppu. Õnneks on SAS klienditeenindus väga tasemel ja teavad täpselt ka lennureisijate õigusi. Transfeerikeskuses uue lennu check-in kümne minutiga, saabumiskeskuses kaks taksovoucherit hotelli ja tagasi, hotellis tuba ja kolmeminutiline tasuta kõne, õhtusöök ja hommikusöök... internet ka tasuta. Skaipisin siis kõik vajalikud jutud maha ja käivitus plaan B. Kui nii hästi hoolitsetakse, jää järgmine kord või vabatahtlikult maha.
Sestap siis tänane pilt hoopiski Kopenhagenist. Muidugi mitte minu enda tehtud. Islandile jõudmisega tuleb veel tiba oodata. Kahjuks. Kilud selle ajaga ehk siiski hapuks ei lähe ega sula üles ka Komeedi kommid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar