Tere siit Eestimaalt tükiks ajaks viimast korda! Reede õhtul, kui kõik lendudega klapib, olen niisiis kell 22:20 (kohaliku aja järgi) Reykjavikis. Järgmisel päeval lendan edasi Akureyrisse ja sealt millalgi Thorshöfni. Pildil jällegi minu tulevane töökoht, aga selgema ettekujutuse saamiseks pildistatud teisest suunast.
Arutasime kaasmaalastega kõiki tekkida võivaid variante ning leidsime, et kui mõni kellaaeg ei klapi, on olemas risk, et jään mõnest lennust maha ja siis on ilmaasjata Keflaviki vastu tuldud. Nii et punane vaip ja puhkpilliorkester jääb seekord ära. Jõuab ehk mõni teine kord...
Uurisin siis oma kolleegide soove selles osas, kuidas saaksin kasulik olla kodumaale jäänutele ja millest tunnevad puudust islandlased.
Kolleeg Kubjas Jõgeva malevast palub uurida, kas saareriigis äkki mõni pasun pole üleliia, et seda Kaitseliidule humanitaarabiks saata.
Endised konkurendid ja nüüdsed kliendid Popsid tulid mõttele, et äkki tuleks oma iga-aastase hooaja lõpureisiga (augusti alguses) seekord Islandile... kui ma aitaks natuke korraldusliku poole pealt.
Jaan igatseb vürtsikilu. See tema lemmikmaitse juba kooliajast. Kaldo rääkis midagi Komeedi kommidest. Ei tea, kas selliseid asju üldse veel poes müüakse?
Ainult ise ei oska ise esialgu millestki puudust tunda. Seda küll, jah, et saunatamist seal maal ei tunta. Lõhet, forelli ja lammast söön igal juhul, viinamees pole eriline kunagi olnud ja ühe õlle võib õhtul ikka lubada, arvestades prognoositavat sissetulekut.
Nõndaviisi, et kõik tundub nagu vägagi tuttavat rada minevat. Lihtsalt sellises kandis, kus hästi hoolsalt jälgitakse, et keegi ennast lolliks ei töötaks. Ja kus makstakse austustväärivate ametite pidajatele ka vastavat palka.
Eks ma's püüa korralik olla ja naiste-lastega ka regulaarselt sidet pidada (õnneks on Island IT valdkonnas väga arenenud) ja siia ka aeg-ajalt midagi kirjutada. Nägudeni siis, ja ärge väga halva sõnaga meenutage!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar