Täna oli terve päeva selline tunne, et midagi on väga viltu ja valesti. Eks oli ju ka pisut, Þórshöfni koolis on lapsed massiliselt haiged ja ega minugi nohu, mille sain külge Eskifjörðuris mittekäimisest, pole veel lõplikult taandunud.
Aga - kell 8:57 (12-minutilise hilinemisega) tuli Viktoria, kes teatas sissejuhatuseks, et Dagur ja Heimir on haiged. No sai tänutäheks oma pool tundi kätte ja natuke veel otsa. Kell 9:45 pidi tulema Mikolaj, aga see, mis toimub perekond Potrykuste kodus, vajaks tõenäoliselt uurimist. Bardakk on selle asja nimi, seltsimehed. Jätkavad nad siis õpinguid või ei, aga niikaua, kui nende valduses on kooli pillid ja noodid, kirjutan mina nad külma kõhuga tunniplaani. OK, edasi. 11:20 oli Svanhilduri aeg, aga ema helistas ja küsis, kas laps ei võiks homme tulla. Mis mul selle vastu olla saab, kui niimoodi suheldakse ja kokku lepitakse. Seega 9:45-st alates kuni lõunani vaba. Pärast lõunat - 12:30 Heimir haige, 13:00 Marin teadmata kadunud. Kõik. No mis ma muud tegin, kui viimase olemasoleva lava- ja filmimuusika kontserdi seade valmis.
Sihuke täielik laupäeva tunne oli niisiis peal. Haiguste vastu muidugi ei saa kuigivõrd, eriti kui igasuguse ilmaga poolpaljalt ringi silgata. Praegu on siinkandis päris pikalt külma ka olnud, ehk varsti pääseb rohkem kevadet võimule. Kontsertide pärast ma verd ei kuse, pool kava võib põhimõtteliselt juba homme ära mängida ja teise poole enne lihavõttevaheaega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar