Viimasel paaril päeval on pidevalt selline "reede vastu esmaspäeva" tunne peal. Järgmine nädal on see nii-öelda vastlanädal, kus käiakse mööda linna sanditamas ja tehakse mingeid kostüümipidusid ja siis tuleb tuhkapäev ja pärast seda neljapäev-reede direktori poolt koolivabaks antud. Aga juba täna hakkas pihta, lisaks traditsiooniliselt kadunud perekond Potrykusele (kes ilmselt leinavad taga oma ärajooksnud kassi) oli veel paar last teadmata suunas haihtunud ja paar tükki tulid valel ajal. Nendest, kes kohale jõudsidki, polnud ka pooled kodus harjutanud, õnneks need vähemalt olid, kellega Nótanile läheme.
Homme on siis ainult kaks suurt lontrust kella 8:45-9:45 ja siis on jälle üks nädal ühel pool. Vaatan homse tiguposti üle, üks kohalik ooperitäht tahtis mingi oma projekti jaoks mõned pisiseadeid saada ega pole kuulda olnud, et ta asjast vahepeal loobunud oleks. Ja siis on enda asju teha ja üks vana lubadus täita ja siis veel paar asja. Sellega ennast enamvähem sirge hoiangi.
Ilm on ka täpselt selline, et ühe päeva jooksul kõike korraga. Hommikul pidin ennast jälle sellega lõbustama, et pikalipuhutud rohelisest tünnist (paber, papp ja pakendid) mööda ilma laiali lennanud taara enam-vähem korrektselt kokku koguda. Kurat, mulle hakkab see prügi sorteerimise mõte järjest vähem meeldima. Homme lubatakse +8 ja päikesepaistet, laupäeval -6 (kuigi tuuletu) ning pühapäeval +2, aga väikese lumega. Mille puhul ka õnnitlen.
Varsti lähevad päevad ka hirmus pikaks ja siis pean hakkama ilmselt natuke unerohtu neelama. Või õhtune õlu teeb ehk sama töö ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar