Tänane öö oli jälle üks sellistest, kus sai paar korda puhtalt seetõttu üles ärgatud, et tuul möirgas aknapraos ja kogu maja nagises hirmuäratavalt. Kell 7:15, minu traditsioonilisel ärkamise ajal, oli täpselt sama seis. Hommikul kooli minnes vedasin üle hulga aja kõige õhema kampsuni selga ja mütsil kõrvaklapid alla. Miks üldse kooli läksin - olin täiesti kindel, et sellise ilmaga mingisugust útivistardagurit küll ei toimu.
Oh kus sa sellega. Esimene asi, mida kodust välja astudes silmasin, olid väikesekasvulised rahvamassid päästeteenistuse ees. Ja teine asi, mis paistis juba koolimaja aknast, oli rahvas jalgpalliväljakul. Islandlastel on ilmselgelt mõistest "ilus ilm" mingi pehmelt öeldes omapärane arusaam, mis mulle kui eestlasele pole veel juhtmetesse jõudnud.
Nii et muusikakooli täna küll keegi ei jõua. Aga nagu juba mainisin, omi asju teha mul täitsa jätkub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar