Ma olen juba ennegi tähele pannud, et Þórshöfn ja Bakkafjörður on kaks erinevat kohta. Bakkafjörðuri tööpäevad on mulle nagu puhkus - õppetöö läheb nagu muuseas, kõik tuleb pingutamata ja saame lihtsalt musitseerida. Kõigele lisaks - nad musitseerivad nii mõnigi kord ka ilma minuta, saavad omavahel kokku ja mängivad pilli.
Ja siis tuleb sellele kontrastiks kaelamurdev töö Þórshöfnis. Kohal käiakse parasjagu siis kui viitsitakse, kodus harjutab ainult üks-kaks õpilast (mistõttu tunnist tundi ühed ja samad vead), küll jäädakse hiljaks, küll unustatakse noodid koju ja küll jäetakse tulemata ansamblitundi (teine laps ootab ilmaasjata). Kusjuures õpetajad õigustavad veel takka - nagu muusikakool polekski haridusasutus.
Saaks kuidagi aru, kui oleks vastupidi - et väike koht, mis nendest lastest ikka tahta. Aga... Igatahes on minu jaoks praegu seis täpselt selline, et Bakkafjörðuri õpilaste pärast töötaks siin regioonis veel kümmekond aastat - aga Þórshöfni õpilaste pärast tahaks kuskile saare teise otsa või veel kaugemale jalga lasta. Kurb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar