Tegelikult pole sellest kontserdist suurt midagi rääkida. Oli üks järjekordne hea kontsert, ja kõige rohkem rõõmustas, et õpilased saidki enda jaoks uute tegevustega eeskujulikult hakkama. Nii nagu sai tunnis selgitatud - et kui esimene hääl valesti läheb, peavad kõik teised hääled koos temaga valesti minema. Väikestega ju ikka juhtub. Selle loo näiteks, millest pajatab alumine parempoolne pilt, pidime kaks korda mängima, sest Telma Lif võttis kogemata vale noodi ette - teise hääle, nagu mängis lihavõttekontserdil, mitte esimese, nagu seekord mängima pidi.
Mart Erik kõvatas jälle. Tal on ikka müstiline lavanärv. Loos, millest pajatab ülemine parempoolne pilt, juhtus tal trummimeeste tüüpiline õnnetus - pulk lendas käest. Proovis siis kaks takti mängida umptsat ühe pulgaga, veendus, et on liiga palju vehkimist, korjas pulga maast üles, kuulatas natuke lugu ja ühines absoluutselt ilusti täistaktist. Aplaus oli seda suurem. Ja peale kontserti oli küsijaid, kas saaks sügisest ka trumme õppida. Vaatame seda.
Aga nüüd aitab. Auga väljateenitud õlu lipsu taha, viimane pakkimine ja siis homme teele. Nagu tavaliselt, kirjutan suviti harvem, aga tõelisi fänne see ju ei kurvasta. Uute kohtumisteni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar