Pole viitsinud jupp aega siin sõna võtta. Olen tegelenud peamiselt Kikerpuu lugude seadmisega. Praegu on läinud tempos kolm lugu kahe päevaga, aga teen nüüd pisikese pausi, muidu hakkan ennast kordama. Pealegi tuleb üks jubedus teisest ooperist veel vahepeal ära teha.
Koolis läheb hetkel rutiinselt, õpilased käivad tunnis (kui ei unusta) ning - ennäe imet! - tegelesid pillimänguga ka lihavõttevaheajal. Vähemalt enamjaolt.
Mart Erik aklimatiseerub kenasti, kolmetunnine ajavahe midagi võimatut pole. Lasteaiast pole veel ikka vastust tulnud, aga millegipärast tundub mulle, et Mart Erikul on sellest ka sügavalt savi. Tuleb minuga kooli kaasa, töövihikud kotis. Kui valmis saab, siis puhkab ja võtab järgmise asja. Kui mõni õpilane vahelt ära jääb, puhume natuke plokkflööti. Pean ütlema, et tal on tehnilist taipu, teiste tunde kõrvalt piiludes on lisaks minu poolt õpetatud g1-a1-h1-c2 omandanud ka kaks järgmist nooti, d2 ja e1. Täna üllatas veel sellega, et istus trummide taha ning lasi kaks jumalast kena biiti - valsi ja umptsa. Oli jälle Þórhalluri tundi piiludes meelde jätnud.
Jalgpallitrennis sai ka kiita, et pidada andekas olema. Kuigi enamik trennis olnutest olid temast paar aastat vanemad, Marie klassikaaslased. No mis ma muud treenerile selle kiituse peale kosta oskasin, kui et siiamaani mängivad Eesti meesjalgpallurid Islandi naisjalgpalluritest veel paremini. Aga vist mitte kauaks. Sai naljast aru küll, eks ta vaatab ka mõnikord telekat ja teab kahe väikeriigi jalgpalli hetkeolukorda.
Nii et kui ei juhtu purustavat maavärinat, tulevad nelja nädala pärast väga head kevadkontserdid. Ja siis juba suvevaheaeg omade tegemistega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar