Nädala ringvaade: massiliselt lund ja uued koduloomad

Ma ei oska muidugi isegi oletada, kui palju võib praegu lund olla Islandil. Nagu korra mainisin, kaotasin kõik lingid oma favoriitide nimistus. Niipalju, kui sellest ilmanurgast Eesti ilmateadetes näidatakse, pakun välja, et umbes 10 sentimeetrit, aeg-ajalt sulab vähemaks ja aeg-ajalt tuleb natuke juurde.

Saaril on küll olnud viimane kuu aega täiesti püsiv paks lumi. Õue keskel asuvast lauast saab veel aru, et on laud, aga pinkide olemasolu võib vaid aimata. Oma 35 sentimeetrit on kindlasti laua peal. Grillimaja katusel ka.

Naabrimees arvas, et kui kogu see lumi peaks ükskord sulama hakkama, on paras aeg minna majalähedasse solgiojasse kalale. Rääkis midagi haugist, lutsust, linaskist ja kogrest. Pole ise selle ala mees, aga usun, et tal võib täitsa õigus olla. Noh, ehk järgmisel koolivaheajal siis näeb.

Tegelikult oli tänane ennelõuna täitsa tore tööpäev. Sai valmis tehtud suurem kogus puid erinevate küttekollete tarbeks ning pandud ka kuuri uks jälle lahti-kinni käima. Täielikust õnnest ongi veel puudu ainult paar uue aasta algusest saati kinni külmunud toru veevärgis. No vähemalt peab ju aeg-ajalt endale jälle meelde tuletama, et ega siin Eestis mingi Islandi heaoluühiskond ole, kus kuum vesi ja toasoe on lihtsalt rahvuslikud loodusressursid (mis suurt midagi ei maksa). Muidu võibki laisaks minna, kui ei pea puid lõhkuma ega isegi ahju kütma...

Eks talv ole muidugi paras katsumus ka loomariigi jaoks. Ma kahtlustan vägisi, et praeguseks hetkeks hakkab linnutoiduks kulunud summa ületama minu õlleraha. Eriti viimase kolme päeva jooksul, kui rasvatihastele, sinitihastele, sootihastele, põldvarblastele, leevikestele, hakkidele, harakatele ja veel mõningatele linnuliikidele, keda ma täpselt ei tunne, on lisandunud üks eriti nahhaalne orav (ülemisel pildil). Hoiab tagakäppade ja saba abil ennast oksa küljes, esikäppadega linnumajast kinni, ja muudkui õgib, pea alaspidi. On ületanud isegi kohaliku ajalehe uudistekünnise, nagu saab näha lingilt http://www.parnupostimees.ee/?id=209943. Tigepunn (alumisel pildil) on muidugi täiesti endast väljas, kui näeb aknast, kuidas mingi "pikkade kõrvadega rott" tema territooriumil laiutab - hakkab kohe õue kippuma. Korra vist isegi üritas jahtigi pidada, kuigi kass vajub teadupärast paksus ja kohevas lumes kergesti läbi. Millist ohtu orava puhul pole. Aga Tigepunn on iseloomuga kass, praeguseks hetkeks passinud puu all juba kaks tundi järjest ega kaota lootust elava lihaga maiustada. Kui mitte oravaga, siis ehk saab mõne rumalamat tüüpi tihasegi kätte...

Nii me siis elame. Talvepuhkuse lõpuni on veel nädal - ja siis uue hooga tööle.