Külastajaid:

counter

reede, 22. jaanuar 2010

Sain surnud punktist üle

Õnneks ei ole ükski asi siin ilmas igavene.

Loominguline vorm hakkab tasapisi taastuma. Täna õhtupoolikul tegin oma paar täiskasvanud õpilaste tundi ära ja nokitsesin siis pool tunnikest seda Björki lugu (It's Oh So Quiet). Jõudsin enamvähem sellesse staadiumi, et homme on ainult copy-paste ja lihvimise vaev. Ega olekski midagi targemat selle laupäevase päevaga peale hakata - kui ainult, siis ehk spordikeskuses käia. Olen nimelt kogu aeg unustanud mainida, et kui pärast puhkust esimest korda oma majakese uksest sisse astusin, leidus muu kirjapilust sisse topitud paberipahna hulgas ka väikesemõõtmeline, ent äärmiselt funktsionaalne jõulukink vallavalitsuselt - spordikeskuse kümne korra kaart. Oma asi, kas käia selle eest ujulas, jõusaalis või kuskil mujal. Noh, tuleks need võimalused ju kuidagi mõistlikult ära kasutada.
Koolis käib kah suur isikliku vastutustunde tõstmise kampaania. Nagu Heidruniga kokku lepitud sai, ei mingit kellegi kaikaga tundiajamist. Lihtsalt muusikakooli tunniplaan paberkujul igasse klassiruumi pluss koridori ning kooli veebilehele ja kõikidele lastele+vanematele meili peale. Täna saatsin siis tagasiside, kes nädala jooksul puudunud. Õnneks pole neid olnud palju, ja enamjaolt on tegu olnud haiguse või koduste põhjustega, ent mõned traditsioonilised nimed siiski. Eks saab näha, palju aega võtab, kuniks taibatakse ka ise infi seina pealt ja mujalt lugema (võib-olla isegi üles kirjutama) hakata.
Lõpetuseks peaksin vist kirjutama ühe ingliskeelse palve, selle mõttega, et kui mõne mitte-eestlasest muusikaõppuri esivanem siia blögasse juhtub, oleks tal kohe nähtaval üks suur-suur palve:
Dear parents! PLEASE, don't buy musical instruments for your children without consulting with the music teacher. You can spend the large sum of money and still not buy the correct instrument.
Ühest klaveri pealt kitarrile üle läinud tüdrukust oli täna täitsa kahju kohe. Hea, isegi väga hea Fenderi akust... aga lapse jaoks suur mis suur ja pealegi metallkeeltega. Vaja läinuks hoopis kolmveerandmõõdus nailonit.
Uuel nädalal on kitarriste tulemas veelgi ning mõned on ka öelnud, et pillid olemas... ma juba näen hirmuunenägusid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar