Nii. Olen nüüd jälle kontaktne. Paar viimast päeva olid tõesti nii kiired, et enne sügavat pimedikku töiste tegevustega ühele poole ei saanud. Palun kergemat karistust!
Ah et miks kiired? No kõigepealt põhitöö mõttes - aeg hakata moodustama õpilastest mingeid ansamblikoosseise ning sellega seoses on vaja repsi otsida. Tuulata ringi kappides, ja kui seal midagi suupärast ei leidu, siis - tööle, tööle, Põdra, oled ju suurepärane seadja!
Aga paralleelselt käib ka ettevalmistus Kaitseliidu ühendorkestri hooaja esimeseks harjutuslaagriks. Juba see on esmakordne, et sellel aastal asjad nii vara pihta hakkavad - igal juhul kirjutasin paar kontsertkava lugu. Ühe saatsin meiliga, aga teisega polnud kahjuks muud võimalust kui paberkandjal tigupostiga teele panna, no loodame et pärale jõuab. Lood muidugi lugudeks, aga ühe harjutuslaagri juures on miljoneid nüansse paika saada ja miljardite asjade üle arutada - Erik räägib ratsaorkestrist, Ele trummitüdrukutest, Mart atraktiivsemalt mõjuva vormiriietuse vajadusest ja Jaak arvab, et vanemad härrasmehed võiks ka Facebooki meelitada, kus nende ja muude teemade üle arutelu käib. Ja asjalik arutelu, mitte mingi möla. Teadku seda kõik, kes FB-st halvasti arvavad.
Koolis praegu selline seis, et Þórshöfni omadele kuulutasin 2.novembril välja foreldrarkaffi ja Bakkafjörðuri omadega on küpsenud väike plaan korraldada üks õppekäik kuhugi. Mõte on, et lapsed näevad teise kooli ära, saaks ehk võõralt õpetajalt ühe tunni (ja mina olen teadagi nõus ka vastukaubaks ise võõrastele andma) ning pealelõunal väike ühiskontsert. Valla kultuurinõunik lubas korraldamisel aidata... see tähendab, et suhtleb vajalike inimestega ise, tunnistan, et ei tea isegi seda, kas ja kus 100 kilomeetri raadiuses muusikakoolid reaalselt funkavad, kes õpetavad ja mida õpetatakse.
Natuke kurvem, et ületundidega saab mul edaspidi lahjem seis olema. Nördinult sellest, et üks täiesti asjalikuna tundunud trummiõpilane otsustas peale kolmandat tundi loobuda, võtsin ette ja saatsin (direktori lahkel nõusolekul) veel kaks "surnud hinge" teisele poole ust. Kui kunagi hakkavad aru saama, et enne Mozarti ja Metallica kallale asumist tuleb õppida korralikult kahte nooti üksteise kõrvale seadma - õigeid noote, õigel ajal ja õiges kohas - võivad tagasi tulla.
Aga sellest reedesest koogisöömisest, millest pealkirjas juttu... jah, tõeliselt kena komme küll, aga kui sööjaid ainult kaks, pluss mõnikord ka päevane koristaja, võiks ju tiba väiksema koguse valmistada, või kuidas? Mul on lihtsalt inimlikult kahju, kui kolmveerand heast roast solgipange läheb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar