Oli üle hulga aja üks selline pühapäev, kus sai rahulikult majapidamistöid teha.
Eks üht-teist oli muidugi juba täiesti hädavajalik teha - koristada kööki ja puhastada sealhulgas elektripliiti, korjata igasugused trükireklaamid maja pealt ühte hunnikusse kokku, koristada arvutiparanduse ülejäägid, ning lõpuks muidugi võtta midagi ette ka seni üpris kaootiliselt mööda maja töllerdanud juhtmetega. Vot see viimane kõige rohkem minus meelehärmi tekitaski - nii et kirjutasin isegi FB tujuteateks, et ega siis naelte seinalöömine ole mingi orkestrijuhtimine või arvutiparandus, millega iga loll hakkama saab. Hea, et keegi pealt ei näinud, kuidas ma põrandal kõhutasin ja üritasin mingeid pisikesi nublakaid oma jämedate näppude vahel hoida ja haamriga ikka õigele asjale pihta saada... ei ausalt, pole ikka üldse minu ala. Aga noh, pimeduse saabudes oli asi siiski niivõrd-kuivõrd tehtud, ja aju sellest raskest tööst nii ära kurnatud, et kalpsasin automaatpiloodiga (nagu igal pühapäeval) kooli homseks ära tooma basskitarri ja altplokkflööti... mis olid muidugi juba kolmapäevast saadik teises koolis 44 kilomeetri kaugusel mind ootamas, nii et tühi jalutuskäik, professor Põdra. Või siiski - ostsin majapidamisse bensukast paar hiirelõksu, et eelmise aasta sündmusi ennetada.
Homme vaatan, mis saab sellest mõttest, et esimene jõulukontsert juba 28.novembril teha, nagu kaugemalt nurga rahvas välja pakkus. Idee pole paha, lihtsalt kohe tuleb selgeks teha, kui palju tahetakse ja eriti see, mis võimalused selles kirikus üldse on.
Lõppu kurvem uudis - vaata tänase sissekande juurde käivat pilti! Kunagi oli selle asja nimi muru. Teadagi kelle töö.
-----------------------------
*) vene k. suurpuhastus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar