Leidsin täna Akureyrist naastes oma postkastist juba ühe kurja meili, et mis siis jälle minuga lahti on, isegi blogisse ei suvatse midagi kirjutada. Tegelikult pole tõesti seda aega olnud, et võtad ja suhtled.
Esmaspäeval, kui jõudsin Bakkafjörðurist kunagi kella 15:30 paiku tagasi, oli mul veel paar tundi ja siis kehastusin ümber transaks. Ega siin maal ju seda kommet pole, et mõnele suitsetamisega vahele jäänule või tunni segajale trahvitoimkond määratakse, ikka kõik asjad iseenda küüru otsa ja minek. Seekord õnneks siiski ainult korrus allapoole, aga ikkagi - sünt, trummid, neli kitarri, noodipuldid ja pisemad pillid lisaks, no ja siis on ju vaja kõik lahtivõetu uuesti kokku panna ning juhtmed taha ühendada ja siis otsida põhjust, miks pulti sisse tuleb, aga kõlaritesse ei lähe, kiruda jobukakke, kes on teinud juhtmetest lavanurka ühe suure segadiku ning lõpuks pärast pooletunnist juhtmete lahtiharutamist avastada, et nojah, ega saagi kõlada, kui voolujuhe puudu. Ühesõnaga, kella 21:30-ni läks täiesti rahulikult ära. Ah jaa, unustasin, et paar fono oli ka vaja teha.
Teisipäev läks õpilastega ühtejutti natuke kauem kui 17:00-ni. Foreldrarkaffi algas kell 18, enne seda tuli natuke oma väljanägemist korrastada ja särk ära vahetada. Paki omale saadetud uue juukselõikusmasina ja mõningate arvutividinatega pidin laskma posti pealt ära tuua ühel lapsevanemal. Mis sellest kontserdist endast ikka muud rääkida, kui et vaatamata kõigele korda läks. Ega mõnedel lastel väga lihtne olnud, klaveri asemel tuli mängida sündil (ehkki väga korralikul sündil) ning Svanhilduri flöödil oli mingi klapivedru paigast ära läinud, nii et g oli suht olematu, pigem sellise fis varjundiga. Aga keegi ei vingunud, asi tehti ära ja mõned isegi ületasid ennast. Ise olin nii viimaste energiavarude peal, et flööti mängides hakkas suu kuivama. Muidugi oli veel vaja pärast kontserti teha jälle asjade mahamonteerimine, transa korrus kõrgemale ja uus ülespanek... Kell 22:10 lõpp ja uni tuli kodus sedakorda nii kiiresti peale, et ei jõudnud lampigi ära kustutada.
Kolmapäeval käisin Bakkafjörðuris ja algselt oli plaan pärast sealt naasmist kohe Akureyri bussi peale põrutada. Aga läks natuke teistmoodi. Viimane palgapäev tekkis minu ületundidega kerge segadus, direktor mõtles, et pean oma tunniarvestust ise ja mina mõtlesin jälle, et direktor tegeleb sellega, nii nagu eelmistelgi aastatel. Kokkuvõttes jõudis pangaarvele pisut vale number ja asja kordaajamine võttis oma aja. Niikaua ma ei julgenud mingeid kulutusi planeerida, kuni see puuduolev rahanumber ilusti arvele tekkis, ja seniks oli buss juba Þórshöfnist lahkunud. Tühja kah, hakkasin oma arvutit lõplikult üles seadma ning suutsin isegi internetijuhtme täiesti iseseisvalt ja ilma õigete tööriistadeta valmis meisterdada. Töötas. Paraku selgus ka see, et helikaardil puudub mikrofoni auk kui selline ja seetõttu pidin tellima USB auku käiva mikri.
Niisiis eile (neljapäeval) käisin Akureyris ära, põhiliselt neli vajadust: 1)laekus jälle üks lõnga tellimus ja suures linnas on nii kauba saadavus kui värvivalik teadagi suurem; 2)Marie jaoks oli vaja leida raamat "Engill í vesturbænum" (Pärnus tuleb Gröönimaa, Fääride ja Islandi kultuurinädal ja üks laste lugemisvõistlus); 3)tahtsin läbi astuda paarist uuest poest, Europrisis pettusin täiesti, aga kolmandast arvutipoest leidsin ühe vajaliku vidina nimega analoog-TV konverter. Ühendad antenni arvutiga ja saadki telekat vaadata. Mis ma ikka ilmaasjata seda riigitelevisiooni maksu maksan. Tõsi, Eestis pole tolle jublakaga mitte midagi teha, sest teatavasti on kogu televisioon digi peale üle läinud.
No ja see asi number neli oli väike soov pärast suurt tööd võtta mõni õlu ja natuke eesti keeles möla ajada. Nii nagu kõikide muude asjadega hästi läks (ainult paki saatmine oli sigakallis), sai ka see asi sooritatud hindele "suurepärane". No hommikul oleks võinud tiba kauem magada, aga pole parata, üksainus buss ju Akureyri-Þórshöfni vahel liigubki ja ka seda mitte iga päev. Bussijuht peatus ilusti otse minu maja eest ja saabunud oli ka mikrofon. Lähengi kohe koju ja kruvin tolle vidina külge.
See nädalavahetus saab olema natuke teistmoodi kui eelmised, kuna Þórarinn Akureyrist (Risto infi põhjal klaveriosakonna juhataja muusikakoolis) tuleb klaverikontserti andma ja pakkus välja, et ta võiks siinsetele klaveriõpilastele väikese tunni teha. No mina olen selliste asjade poolt jätkuvalt... ja saan ka ise paar laupäevast töötundi kirja. Too laupäeva värk oligi põhjus, miks mulle nii lahkelt nädala sees vaba päev pakuti. Linna vahel ka päris vaikne, sest reede ja järgmine esmaspäev on koolivabad päevad - eks siis kasutatakse võimalust ja hulgutakse perekonniti kuskil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar