Külastajaid:

counter

reede, 12. november 2010

Teated Aare Nõmme fänniklubilt, ilmajaamalt ja mujaltki

Kõigepealt, juhuks kui keegi ei tea, kes on Aare Nõmm - siis tegu on legendaarse puupuhkpillide remondimeistriga, minu hinnangul parimaga Eestist umbes tuhande kilomeetri raadiuses. Selle mehe väljaütlemised kohalike küla pottsepp-kingsepp-sadulsepp-rätsep-müürseppade võimekuse kohta pillide parandamise alal on küll vahel ülikarmid, aga seda õiglasemad. Mõistsin seda eile, kui püüdsin Svanhilduri flööti natukenegi puhutavamaks muuta.


Hea küll, siin on Island ja veel täpsemalt öeldes Þórshöfn ja ega ma ausalt öeldes tea sedagi, kas Akureyris liigub ringi mõni paberitega pillimeister, Reykjavíkist rääkimata - aga ikkagi võiks siis vähemalt kohe öelda, kui ei tunne ennast hästi ja mitte lasta lapsevanematel surkima hakata. Igatahes, selleks hetkeks, kuni see mänguriist minu kätte jõudis, oli üks klapivedru jumalast kõver ja töllerdas kuskil selleks mitte ettenähtud kohas, mistõttu g mõnikord kõlas ja mõnikord mitte, fis tuli mängida parema käe 2. ja 3.sõrmega (mitte ainult kolmandaga, nagu põhiaplikatuur ette näeb) ning sellest, et klapijooks oli ebaühtlane, ma parem ei räägigi. Eile läks pimedani välja ning jõudsin asjaga umbes poole peale, see tähendab et sain klapivedru sirgeks ja niipalju ära teha, et laps vähemalt saaks õige aplikatuuriga mängida, tänaseks pärastlõunaks jäi seega klapijooksu kerge silumine. Olukorras, kus pole õigeid riistu ja napib ka teadmisi, suutsin isegi sellise tulemuseni jõuda, et ainuke asi, mida olemas pole, on e-fis triller, ja ma isegi ei hakka üritama seda üles leida. Niikuinii sellel aastal veel trillereid ei õpi.

Mis nüüd sellesse puutub, et võtaks pilli näiteks jõuluvaheajal Eestisse kaasa ja annaks mõne õppinud meistri kätte, siis kujutan juba ette, mis kisa siin tõuseks. Ikka, et miks on vaja meistri juurde vedada ja üleüldse, et kui pill on mängukõlbmatu, õppigu midagi muud. Pean siin ikka vist vähemalt viis aastat koha peal viibima, siis ehk hakatakse ka selliseid kulutusi muusikakooli eelarvereale kirjutama. Mis parata - lapsed on lapsed, ikka juhtub. Pealegi oli kõnealune flööt juba enne minu (või õigemini Svanhilduri) kätte jõudmist ära vägistatud. Võin ju proovida direktoriga korra sellest rääkida, aga kardan, et vallavalitsus paneb veto peale.


Nii, ja nüüd siis sellest, mis akna taga toimub. Praeguse seisuga pole mitte mingisugust tahtmist soojast ja tuulevaiksest muusikakoolist õue minna. Täitsa piisas sellest, mis oli hommikul tööle ja kell 12 lõunatama minnes. Libedad teed, lumehanged ukse ees, jääpurikad räästas ja aknapragudes meloodiliselt vilistav tuul on sealjuures suht tühiasjad selle kõrval, et lumelabidas varrel oleva kirjaga "Tónlistarskólinn" on kuhugi kõndima läinud. Koristaja ruumide läbiotsimine ei aidanud. Eks ma võtan siis ka kuskilt midagi ja unustan tagasi panna...



Sihuke ilm jätkub ka homme-ülehomme, nii et kahtlustan pisut, et jätan seekord ujula vahele. Vähemalt on ühte lugu natuke teha, tegevust seega jätkub. Edasi läheb nagu malaariahaige palavikukõver, paarkümmend kraadi siia-sinna pole mingi näitaja. Esmaspäeva hommikuks lubatakse kuni -14 ja teisipäeva lõunaks +6 kanti, ja muidugi suures koguses sademeid asja juurde. MPKÕ.



Ja täna viimane teema, et mõnikord on lastevanemate mõttetust raharaiskamisest natuke kasu ka. Kaks suurt 9.klassi kitarripoissi pressisid oma vanematelt välja isiklikud pillid, ühele osteti mingi Tanglewoodi firma elektroakust ja teisele Fenderi akust. Nüüd mõlemad higistavad - keeled kõvemad ja üksteisele lähemal kui nailonil, kael kitsam, roobil teine kaldenurk, medikatehnika täiesti uus asi... no vähemalt ei vigise kohe absoluutselt mitte, kui lasen terve tunni heliredeleid, sõrmeharjutusi ja muud taolist kraami mängida. Saavad isegi aru, et no ei tule veel hästi välja. Jóhann vaatas täna pärast akordijärgnevust õnnetu näoga oma harjutamisega mitteharjunud sõrmi ja sai vist ka aru, et ega muud ravi selle vastu vist polegi kui nahk sõrmepatjadel harjutamisega paksemaks kasvatada. Ega keegi ei käskinud nailonit välja vahetada, ikka iseoma tarkusest.


Hea küll, ootan veel tunnikese ja kui tuul vahepeal ei vaibu, teen südame kõvaks ja kobin allamäge. Nii ehk teisiti jõuab kuskil 17:00 paiku söögiaeg kätte.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar