Ei saa kohe enda korraarmastust ära kiitmata jätta.
Et olen omal nii ehk teisiti teinud pooleldi tööpäevadeks ka laupäevad ja pühapäevad, on nädalavahetusel muusikakooli ikka asja. Laupäeval jäin siis silmitsema muusikakooli treppi, mis oli nende plusside-miinuste kõikumisega päris ohtlikult libedaks muutunud, ohkasin siis ja läksin koolimaja juurde soolavargile. Või noh, mis vargile nii väga, tegelikult on ikka Heiðruniga kokku lepitud ka, et kui iganes vaja läheb, võin võtta.
Ning soolasin siis südamest. Kogu trepi ja viis meetrit teekonda ikka kah.
Nüüd ongi nii, et kogu Þórshöfn ilus talviselt valge. Välja arvatud muusikakooli ukseesine, mis lennukilt vaadates lausa mustab. Aga süda on selles mõttes rahul, et vähemalt minu pärast ei kuku ükski muusikaõppur oma käeluid katki ega hambaid kurku. Mis ju teadupärast minugi palka võib mõjutama hakata, kui mõni laps trauma tõttu ära kukub.
Muidu on esmaspäev nagu esmaspäev ikka. Pikk päev tänu täiskasvanud õpilastele ja seetõttu sooja lõuna asemel "suhhoi pajok". Pole parata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar