Külastajaid:

counter

reede, 12. veebruar 2010

Kiitmine on tore asi, aga teeb inimlooma teinekord laisaks

Islandi muusikakoolinduse positiivne külg on see, et lapse iga edusammu märgatakse ja kiidetakse selle eest. Kuigi teinekord viib see ka absurdsusteni stiilis, et "täna suutsid sa tervelt kolm minutit istuda klaveri taga sirge seljaga" või "oi kui ilus veerandnoot kolmandas taktis!" Eesti muusikaõppur selliste kiituste peale ilmselt solvuks.
Aga pole parata, mõnikord peab ka selle raske kurjustamise töö ette võtma. Veel mitte kõik pole suutnud päriselt ära harjuda mõttega, et tuleb teha ka kodutööd - mõnikord harjutada mõnd keerulisemat tehnilist võtet, mõnikord puhuda pikka nooti, mõnikord õppida selgeks nootide asukohad joonestikul. Mitte et asja hulluks kätte ajades, aga siiski eksisteerib muusikat tehes mingi loogiline tegevuste järgnevus, ilma milleta asi lihtsalt ei hakkagi tulema. Veerand- ja kaheksandiknoodi erinevust tajumata ei mängi ära isegi "Goða mamma"-suguseid lastelaule, Mozartist ja Metallicast rääkimata. Ja - teadagi on kõige kergem noodileht kokku käkerdada ja teatada, et see lugu ei tule välja. Millise teate suhtes olen ma muuseas täielikult ignorantne, eriti kui seda kuulutab värskelt pubekaikka jõudnu.
Muidu on Islandi muusikaõppuritest lapsed keskeltläbi taiplikumad kui nende Eesti eakaaslased. Power on sees hirmus, kui seda annaks kuidagi eesmärgipärasemalt kasutada. Eestlased alluvad lihtsalt dressuurile kergema vaevaga. Lehitsesin just tekkinud augu ajal (sest üks noorhärra unustas jälle oma tunniaja) Marie esimese klassi solfiõpikut: kevadeks tuleb osata transponeerida ja meloodiat varieerida, tunda kuni kahe märgiga helistikke, teada, mis on püsivad ja püsimatud astmed ning juhtheli, ja nii edasi. Töövihikus veel selliste pealkirjadega ülesanded: lõpeta meloodia kasutades sekventsi, mõtle meloodia oma rütmile D-duuris (ette antud ainult taktimõõt 4/4), lõpeta rütm. Jube minu arust...
Muuseas on tegelikult hetkel tunne hoopis kindlam kui oli jõulukontserdi eel. Lihtsalt tuleb hoolitseda, et ülekiitmise tagajärjel ei tekiks mõnele illusiooni, et juba van Cliburn või Clapton valmis...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar