Vanadus on vist saabunud või vähemalt kohe-kohe saabumas. Praegune madalrõhkkond, mis tõi eile kaasa kenakese lumesaju, on tekitanud päris uimase oleku, ja ilmselgelt mitte ainult mulle. Nii mõnigi õpilane ajab tunnis oma lõuapärad laiali. Kindlasti mitte seepärast, et tal igav oleks.
Uutest õpilastest või pillivahetajatest. Kaks on sihukesed kahtlasevõitu, aga ülejäänutest saab kindlasti asja. Kõige raskem on teadagi see teema, et ega nullist alustavat pubekat ikka mingeid lastelaule mängima naljalt ei pane - aga mis teha, kui Metallicani oskused veel ei küüni...
Loometööst. Praegu on laual üks ammune plaan (sündinud 2008.aasta sügisel pärast koolitust Saksamaal) koostada tattoo Broadway stiilis, mida Eestis ei viljelda (Kaitseväe orkester kasutab üldiselt box-stiili). Ideekavandid on koos, see on ka teada, mismoodi algab ja lõpeb (esimesed 17 ja viimased 38 sekundit). Nii et kuus ja pool minutit ongi ehk teha, aga ma kavatsen seekord kasutada ka lavastamisvõimeliste tantsuinimeste abi. Ja ise hoida pigem silma peal, et nood asja liiga professionaalseks ei ajaks.
Mariest. Integreerub täiega. Suutis eile koolis iseseisvalt selgeks teha, et unustas laupäeval juukseklambri ujulasse. Käib külas. Laupäeval, kui käisin þorrablótil, panin ka kodus taldrikule paar lõiku hapendatud bloðmöri ja lifrapylsat ning tegin ühe klaasitäie mýsajooki puuviljadega. Suutis enamuse nahka panna. Tõsi, on miskit rääkinud mannapudrust (selle ainega on Islandil niruvõitu). Ning on pisike mõte 24.veebruaril koolis rääkida Eestist, näidata pilte ja ehk pakkuda proovida kama ning odrakaraskit. Läbirääkimised käivad.
Kuu lõpus prooviks siis käia ka ühe tiiru Akureyri peal. Kui veel mõni õpilane ei tule ja tunniplaani veel rohkem täis ei aja...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar