Mitte ei saa aru, mille kuradi pärast on vaja valmistada saja erineva kaela ehitusega kitarre!Nagu ilmselt vastava ala spetsialistid isegi väga hästi teavad, on klassikalisel kitarril lai ja lame kael ning roop kergelt tiiskantide poole kaldu. Selle pilli peal tulevad mul algaja kohta juba päris keerulised asjad välja, ja areng toimub iga päevaga.
Aga nagu akustilise kätte võtan, algab kohe üks suur kobistamine pihta. Esiteks on sellel pillil kitsam ja ümaram kogu kael, teiseks on roop teistsugune ja kolmandaks on kitsamad ka keelte vahed. Ei satu õigetesse kohtadesse ei parema ega vasaku käe sardellid. Tuju jälle natukeseks ajaks rikutud, kuigi mitte õpilaste pärast.
Tegelikult pole see kõik mitte midagi selle kõrval, et harjutan aktiivselt ka flööti. Gershwini "Summertime" (d-mollis) ja Milleri "Moonlight Serenade (B-duuris) tuleb täitsa ehedalt. Mis parata, kui inimesel on põhimõtted!
Olgu pealegi, lähen ja paljundan homse kontserdi kavalehed ära ja siis arvan, et viskan jalad seinale. Jätkuvalt mitte mingisugust tunnet, et homme esimene kontsert tulemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar