Panin eile tolle pooletunnise töö jutuga (viis puuduolevat takti soundtracki originaalmuusikast) pisut puusse. Jah, selle viie takti orkestreerimine (otse arvutisse) tõesti midagi aega ei võtnud, paarkümmend minutit vast - aga igasugused lisatööd...
Kõigepealt vaatasin natuke löökpillipartiid ja mõtlesin selle peale, et Otto hakkab kindlasti nutma, kui ei saa mängida sama palju kui tema head töökaaslased. Et pause oli kirjutatud hästi rohkesti, lisasin värvi mõttes pisut ksülofoni.
Siis kirjutasin partituuri lahti (click-click-click tänapäeval, meenus, kuidas Vene kroonus sai partituure lahti kirjutatud - ei koopiamasinatki, arvutist rääkimata) ja oh õnnetust - infomüra oli nii meeletult palju, et tuli seda ühekaupa puhastama hakata. Lehekeeramised tegin ka muidugi käsitsi (teen seda alati), aga loodan antud juhul teadagi ka Arvi taiplikkusele paljundamisel. Selle nahka läks ikka kolm tundi julgesti ära.
Seejärel mõtlesin pisut, et teeks tundmatule lisajõuna palgatavale harfimängijale natuke head meelt ja paneks õige partiisse korrektse pedalisatsiooni peale. Võin nina püsti ajada, et ega neid heliloojaid, kes harfi pedaliseerimisest midagi jagavad, pole Eestis enam kuigi palju ellu jäänud. Nojah, harfi paremad päevad on iseenesest muidugi möödas kah, plõnks-plõnks tänapäeva kõrgtehnoloogilisse maailma eriti ei sobi... Aga aega see pedaliseerimine teadagi võttis.
Ja kui see töö oli kah ära tehtud ning järg oboe partii juures, tuli veel üks idee. Et tegelikult oleks värvi rohkem, kui oboemängija paar soolot inglissarvel ära mängida suudaks.
Nii see aeg märkamatult kuluski, aga kell 17:57 GMT sai kogu pakett - partituur + 19 häält - tellijale ära saadetud. Nüüd on jõle mõnus tunne peal. Asi on otsast otsani tehtud. Kohe nii valmis, et mitte ühegi pisiasja peale pole mõtlemata jäänud.
Homme sügame kogu päeva mune. Kui viitsimist on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar