Asjad läksid omavahel puntrasse põhjusel, et Þórshöfnis oli starfsdagur, see on selline päev, kus õpilastel kooli pole (sest kas nemad või õpetajad valmistuvad millekski, homme-ülehomme on projektipäevad). Ja siis kirjutas Heiðrun, et teeme koolibussi graafiku teistmoodi, hoiame kõvasti valla raha kokku.
Mina olin jälle eelmistel nädalatel maininud, et ma kasutan toda Þórshöfni laste koolivaba päeva selleks, et Mariega tema ansambliasju kokku mängida Bakkafjörðuris. Nii ei lähe Mariel koolitunde raisku. Maininud suuliselt, mitte kirjutanud. Ja pealegi mingis liikuvas situatsioonis. Oli see siis lõunalaud või koridor, ei mäleta.
Edasi järgnes suur isemõtlemiste ja isetegutsemiste kaskaad.
Bakkafjörðuri kool lükkas tõenäoliselt mingid ujumistunnid kokku ja pani bussi nii täis, et seal oli üksainus vaba koht. Loomulikult ei saa ühele vabale kohale paigutada kaht inimest, bussijuhil jumalast õigus.
Mina teatasin seepeale, et mul on tehtud täiesti konkreetne õppeplaan tänaseks päevaks, Mariet ma üksi koju ei jäta (kuigi ta saab seal hakkama) ja järelikult on valida ainult, kas Bakkafjörðurisse sõidab kaks või null inimest.
Jõudsime kiiresti asjades kokkuleppele. Mina tean vähemalt edaspidi, et parim on oluline info kirjalikult kätte anda. Kuuldu võib ununeda, aga paberist jääb ikka kuhugi mingi jälg.
Koolijuhid teavad vähemalt edaspidi, et ka kõik minu väljaöeldud mõtted tuleb üles kirjutada. Ja üle küsida, et ega ma ümber mõelnud vahepeal ole.
Aga keegi ei saa öelda, et ma täna niisama laiskleksin. Mariel on kella 11:00-12:00 kitarritund, 12:15-13:15 flööditund ja 13:30-14:30 klaveritund.
Läheb see neli tundi ametlikku ületööd seekord kaotsi või ei lähe, mul savi. Teenin selle muuga tagasi.
Marie võtan kaasa esmaspäeval. Ja kasutan tundide planeerimisel seda Tartsi kätteõpetatud võtet, et võtan mitu õpilast pikemaks ajaks korraga. Tekib nii-öelda win-win situatsioon, kus õpilased saavad pikema tundi ja mina säästan oma aega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar