Polegi nagu enam suurt midagi koolivaheajani jäänud. Esmaspäevane Bakkafjördur ja viimane lihv, teisipäevane pisike proov ja õhtune kontsert Thorshöfni rahvamajas ning kolmapäevane suurem kontsert koos kohvilauaga Bakkafjörduri koolis. Ja siis kiiresti lennukile ning Eestisse kümnekonnaks päevaks puhkama.
Isegi enamjaolt on juba need asjad pakitud, mis vajalikud kaasa võtta. Pluss Marie asjad, väljas on ainult paar vahetust riideid. Hetkel juurdlen kõige rohkem selle üle, kas viitsin hakata läpparit vedama - lauaarvuti on olemas ja küllap sinna ligigi pääseb, kui peaks mingi kiire töö tulema.
Tegelikult sellest tahtsingi täna kirjutada. On imestatud ja pahandatudki selle üle, miks ma laupäeviti ning pühapäeviti teinekord koolis istun. Teie endi pärast, kulla tellijad! Näiteks selle Kikerpuu laulude projektiga on hetkel seis täpselt selline, et saadetud neljast loost on kolm valmis ja neljas töölaual. Teeks edasi, sest pole rasked seaded - aga kui ei kirjutata, et see ja see lugu, ning meilidele ka ei vastata, pole midagi kirjutada. Samas kontsert juba 15.maile pandud ning tahetakse viisteist asja saada...
Teised samasugused udupead on siinsamas vallas. Nüüd ärkasid, et ooooooooooops, minu tööleping on ju tähtajaline ja lõpeb 31.juulil otsa. Ja kuulutasid konkursi välja. Ilmselt peavadki kuulutama. Aga mingi elementaarne viisakus võiks ju ometi selle koha pealt olla, et enne mulle paar lauset kirjutada. Et kas vald a)oleks huvitatud minu jätkamisest või b)tahaksid igal juhul siia kedagi minust paremat saada (mida see sõna siis iganes tähendab). Mina ei taha ka nii, et mängin lolli, annan paberid sisse ja siis selgub, et midagi selle koha pealt juba ammu ära otsustatud. Ja seda ei taha samuti, et kõik läheks täpselt samamoodi edasi, nagu siiamaani läinud on. Kui juba, siis ikka areneda!
Selge, et seadused on täitmiseks. Ja selge seegi, et kui uus inimene tuleb, tehaksegi temaga kõigepealt tähtajaline leping. Nii et vaatame, mismoodi asjad arenevad. See osa Islandi seadusandlusest on mulle tegelikult natuke võõras ka, võib-olla on asi hoopis selles, et tähtajatut lepingut on töötajal palju lihtsam üles öelda kui tähtajalist. Noh, et vallal on varasemast mõni kurb kogemus, kuidas keegi on päevapealt minema kõndinud - ja nüüd jupitavadki kahe aasta kaupa.
Aga kõike seda võiks ju lihtsalt inimese moodi seletada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar