Depressiivne nädalavahetus

Mida teevad islandlased nädalavahetustel? Kui uskuda turismiteatmikke, siis reedest pühapäeva pärastlõunani käib vilgas ööelu. Kurat seda teab, võib-olla Reykjavikis tõesti ja isegi Akureyris.

Siin Thorshöfnis tundub järjest rohkem, et rahvas kükitab lihtsalt kodus. Niipalju kui olen kõrtsist läbi astunud (paar korda, reedel või laupäeval ja kella 21 paiku), on see inimtühi - korra käis üks tunkedes mees, võttis coca ja friikartulid, korra käis ca 20-aastaste kamp, sõid ühe pizza ja võtsid paar õlut/cocat juurde, ja korra olid mingid turistide väljanägemisega pilud, kes sõid korralikult (maksid ka korralikult). Ja kõik. Võib-olla käin valel ajal, liiga vara või liiga hilja, kes teab.

Muidugi, kui väljas on selline ilm, nagu neid ridu kirjutades, ei pistaks isegi nina kodunt välja, kui seal internet oleks. Lubatakse. Direktor ise ytles, et millalgi saab kindlasti. Lihtsalt - teate ju juba küll! - millal mehel on aega vaatama tulla; mis variandid üldse võimalikud on; millal saab seadme tellida; millal seade saabub; ja kas ma saan selle riistapuu installimisega ise hakkama. Saan, saan, kurat küll, liigutage oma pakse perseid ometi kiiremini! Täna tulin kakskümmend minutit koolini (tavaliselt kümme), sest väljas on kohutav lumetorm. Osa maad käisin tagurpidi, puhkasin iga kahekümne sammu järel, teegi polnud päris sirge, kui üritasin hangesid vältida. Sellist ilma lubab kogu tänase ja homsegi päeva, ikka +2...-2 ja tuul 7...14 meetrit sekundis. Kui te võtate lahti ilmajaama veebilehe http://en.vedur.is, võite ise kogu aeg vaadata, mis toimub ja toimumas. Teine tähtis veebileht on http://www.vegagerdin.is/umferd-og-faerd/faerd-og-astand/faerd-og-vedur/faerd-um-allt-land/island1.html, sealt näeb, mis teedeolud. Rohelisest helesiniseni = põhimõtteliselt sõidetav; tumesinisest roosani = sõidetav heade oskuste ja jaheda peaga, kindlasti kaasa labidas, magamiskott, söögitagavara ja mobla; tumehall = ainult monstrumdžiibid; punane = tee läbimatu/suletud. Kõige värskema kaardi järgi olen seega maailmast ära lõigatud, sest nii põhja kui lõuna poolt lähenedes on ainukestel teedel mõnikümmend kilomeetrit punaseid lõike. MPKÕ ehk Mille Puhul Ka Õnnitlen. Muuseas, eesti poistel on see nädalalõpp sümfooniaorkestri projekt ja ehkki neil on sõita vaid paarkümmend kilomeetrit, tekkis mul kaarti vaadates täiesti küsimus, kuidas Jaan koju saada kavatseb. Seda suuruselt teise linna Akureyri vahetus ümbruses...

Lõunarannikul on vähemalt teed ilusti lahti ja puhtad, aga okasteta pole sealgi... plussid küll ja päike pilve tagant väljas, aga tuul kuni 22 meetrit sekundis.

Nii et võtsin kodust paar pakisuppi kaasa ja katsun lõuna ajal kuidagi nendega läbi ajada. Edasi-tagasi liikumine küll kõne alla ei tule.

Ja loodan, et inimesed, kes on minu kontaktides, taipavad kiiremas korras, et on vaja suhelda. Muidu võib hulluks minna. Koristaks... aga kõik on yles rivistatud niigi juba.