Hilisõhtut! Kui aus olla, on tänasest päevast toss täitsa väljas, aga et kallid ja mitte nii väga kallid kaaskodanikud ja isegi võlausaldajad ei arvaks, et ma välja surnud olen, ma siiski mõne rea kirjutan.Täna oli niisiis esimene tööpäev teises koolis, ca 50 kilomeetri kaugusel Bakkafjörduris. Kool ise sihuke väike ja lahe, õpilasi kokku 14 ja neist kaheksa tahavad pilli õppida. Minu õnneks mitte klarnetit. Üks kitarr, üks akordion ja kuus klaverit.
Kõik oli väga tore kuni kella 14:00, kui koolidirektor teatas, et nüüd on ilm lõplikult ära keeranud ja ainuke ühendustee Thorshöfniga kinni, vaatame, mis teha saab. Eks me siis ootasime, Põdramati vahtis närviliselt internetist ilmajaama ja teeolude veebilehti ja ülejäänud, Islandi oludes karastunud naispersonalile (direktor + üks õpetaja, palju nii suurde kooli ikka vaja) tegi minu stressamine vist natuke nalja. Ei oska veel piisavalt islandi keelt, et aru saada...
Kell 16:00 ütles siis direktor lõpuks, et minek. Huvitav, kuhu? Selgus, et ühe majani tee peal, kus elab - ilmselt kohalik kirikuõpetaja või midagi taolist, ühtlasi lapsevanem. Neli last, 10, 8, 5 ja 4 aastat vanad ning isa pealinnas tööl ja käib pm ainult jõulude, lihavõtte ja puhkuse ajal... võite ette kujutada, et lapsed tiba kasvatamatud, aga see selleks. Seal oleks olnud ja saab ka edaspidi vajadusel olema võimalus ööbida, kui midagi sellist veel ette tulema peaks... seekord siiski kella 17:30 paiku helistati, et üks auto proovib mind ära viia, ning umbes kahe tunniga see puudujäänud 33 kilomeetrit saigi ära sõidetud, ikka juht vahepeal labidaga vehkimas ja maanteelt lund lükkamas... See pilt on tehtud hommikupoole "ilusa" ilmaga, kui auto hilines "ainult" 45 minutit, õhtu suhtes mingi ettekujutuse saamiseks korrutage pildil nähtav 7,46-ga.
Vähemalt sain ära öelda, et jäin ellu. Eks katsu homme pikemalt blögada ja ehk ka herr Vilgatsit rõõmustada. Bless!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar