Tallinna kilud on üks äraütlemata maitsev väljamõeldis. Kõlbab nii hommikusöögilauda kui õhtul viint võttes kõrvale hammustada. Islandis midagi analoogset pole avastanud, on küll sada erineva maitsega heeringat, aga mitte kilu. Pole ka imestada, et lõhe- ja forelliriigis nii pisikeste kalade poole keegi ei vaata.
Aga... Ma lähen tõepoolest närvi, kui pean hakkama kilu puhastama. Kaob minu kämmalde vahele lihtsalt ära. Ja ärge tulge siin sõna võtma, et kobakäpp olen - ega see kilu rookimine mingi klaverimäng siis ole!
Eelöeldu oli hoiatuseks kõikidele potentsiaalsetele Eestist küllatulijatele: rõõmustan küll iga kilukarbi üle (eriti hea on Kihnu Kala toodang helesinises karbis), aga arvestage, et ise puhastate!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar