Külastajaid:

counter

teisipäev, 7. september 2010

Esimene kohvipaus (ilma kohvita, mida ma ei viitsi teha)

Põhimõtteliselt on siis tänaseks pool tööd tehtud ja just raskem pool. Kaks esimese klassi õpilast ja Álfrún, kes alguses natuke vanematega jonnis selle muusikakooli teemal (aga tundub, et pärast plokkflöödi vahetamist klaveri vastu on pisut rahunenud). Üks kitarripoiss kuskil sporti tegemas ja direktor hoiatas, et mõni võib veel mitte tulla, sest inf pole kuigi hästi liikunud. No vähemalt hoiatas, eks minu kineetilise energiaga võrreldes võiks paljusidki uimakanadeks nimetada. Siis, kui ma heas vormis olen.
Vähemalt praegu on veel kõik ilusti kontrolli all. Jutud klaverivirtuoosi Risto maaletoomisest vastavad absoluutselt tõele, no mis ma muud kosta oskan, kui et loodetavasti leiab ta ka enda interpretatsioonivajaduste rahuldamiseks piisavalt võimalusi. Ise lõbustan ennast prügisorteerimise-teemaliste mõttemängudega, Margot andis natuke instruktsioone ja ütles, et ta on ise juba ära harjunud. Eks minagi harju lõpuks, ainuke asi, mis ehk pisut kripeldab, on see, et olen ju näinud Eestiski viibides, millega sellised sorteerimised varem või hiljem lõpevad. Kindlasti leidub mõni jobu, kes lihtsalt ei oska, või mõni pohhuist, kes ei viitsi.
Vist tuleb üks kaheksanda klassi poiss ka muusikakooli, oli midagi rääkinud süntesaatorist. Pean võimalikke bändilugusid siis juba vaikselt välja vaatama hakkama.
Ja nüüd tuleb päeva nali. Kohe mitte mingit õlleisu pole peal. No eks suvel sai teist ikka muidugi tarvitatud ka, seoses palava ilmaga. Ega siingi ilmal midagi viga pole, võib kampsuniga ringi jalutada. +12...+14 ja kerge tuuleke. Esimestel päevadel võtab ehk natuke nina kinni, aga nii kogenud islandlane olen ma juba küll, et igasugu nohurohud kenasti kaasas.
Esimese jalutuskäigu teen vast kuu viimastel päevadel, lastevanemate õhtu hetkeseisuga 1.novembri kandis ja jõulukontsert võiks olla kuskil 15.detsembril.
EDIT kell 15:19 GMT. Nagu võiski arvata, hakkab muusikakooli tahtjate arv jõudsalt kasvama pärast seda, kui töö käima läinud. Nii et selles elus ma ilmselt seda pilti siiski ei näe, kus õpilased ilusti kirja pandud, tunniplaan tehtud - ja siis tulebki õpetaja ning kohe tööle. Detail, aga siiski.
Praegu istun veel koolis ja ootan trumme tagasi. Selgus, et Þórhallur oli suvel harjutanud, võib-olla et isegi salatunde võtnud. Tubli, aga võiks mulle ka nii igaks juhuks öelda, sest ma lähen tegelikult väga närvi, kui ei leia mõnd asjandust sügisel täpselt sealtsamast kohast, kuhu ise selle kevadel jätsin. No vaatame, lubati, et pool tundi tagasi tuuakse ära.
Positiivse asjana selgus seegi, et kuna Þórshöfnis on õppetöö algus kümme minutit varasemaks keeratud, liigub koolibuss ka Bakkafjörðuri vahet varemini. Nii et esmaspäeviti saan õpilastega pool tundi rahulikult täis teha. Negatiivse asjana samas, et koolibussid ei käi iga päev samal kellaajal. Nii et kolmapäev on ikkagi á 20 minutit. No asi seegi, kuigi tunniarvestus läheb veel keerulisemaks.

1 kommentaar:

  1. Mõtle nende kõigi peale kes meil seal õpetajad on ja vaata - kellel on parim õpilane tema enda eriala pillil? Vist mitte kellelgi. Ka mul olid varem flöödid kõige paremad ja viimasel ajal vist kidrad. Ja teiseks - mõtle ennast 30 ja enam aastat tagasi. Mina tatikana küll ei tahtnud, et õpetaja mul pidevalt külje all nühib (klaveriga see paraku nii on). Trummiõpilasele ju sülle ei roni:))

    VastaKustuta