Lühike, kuid rõõmus reedene tööpäev

Esimese tunniplaani kohaselt oleks mul pidanud täna sootuks vaba olema. Et aga mõnedel lapsevanematel võtab otsustamine pisut kauem aega kui Põdramati unistada julgeb, pani direktor mulle tänaseks kolm last tunniplaani.

Kell 8:45 tuli Marín (kolmas klass), kes saabus siia maailma otsa Luksemburgist, on õppinud klarnetit (selle peale tundsin teravat valu alakehas), aga nüüd tahaks õppida klaverit (hea seegi!) No näpud on praegu natuke nõrgavõitu, aga kuuleb ja loeb ja taipab ja on näha, et ka solfedžot nuusutanud. Saime kohe asjatama asuda. Peaasi, et ei tekiks mingil ajal ideed klarnetit puhuma hakata, mina kardan selliseid asju.

Kell 9:15 Viktória (neljas klass), temal oli oma kitarr juba ostetud, nii et teadis, mida tahtis. Võib-olla see ehmatas natuke ära, et enne, kui esimese akordi saab tõmmata, läheb näppude töölesaamiseks päris palju aega - aga ta on "õppimiskallakuga" ja saab aru, et tuleb ka kodus harjutada.

Ning kell 9:45 tuli Zuzanna (esimene klass), kes ei teadnud veel täpselt, mida õppida. Tegin siis klassis väikese ringi - mängisin klaveril Bachi C-duur prelüüdi WK 1 ning "All the Things You Are", seejärel kahmasin kitarri ja mängisin sellel "Love me Tender", ning siis puhusin plokkflöödil "Guttavísuri" ja rääkisin vigases islandi keeles sinna kõrvale, et kui natuke suuremaks kasvad, võid þverflauta peale üle minna - illustratsiooniks "Summertime". Trummid jätsin targu näppimata, sest tulemus olnuks ette teada. No ja siis küsisin, et kas said natuke targemaks. Tüdrukul lõid silmad särama ja ta kahmas kiiresti kitarri järele. Edasi proovisime natuke istuda, otsisime näppude abil õigeid keeli, sättisime veidi paremat kätt, vestlesime kitarristi maniküürist ja vaatasime arvutist natuke kitarrivideosid (Vivaldi D-duur kitarrikontsert feat. Boris Björn Bagger & ERSO, "Tears from Heaven" feat.Eric Clapton ja "Nothing Else Matter" feat.Metallica). Juurde muidugi tark jutt, et praegu on nad juba suured tegijad, aga kunagi alustasid samamoodi pisikeste poistena sellest, et proovisid õigesti istuda ja näppudega õigeid keeli ära tunda ja nii edasi... sai aru küll. Muidugi oleks võinud tublide meeskitarristide asemel näidata hoopis tublisid naiskitarriste, aga ei suutnud ühtki videot leida...

Niisiis, Þórshöfni meeskond peaks põhijoontes koos olema. Saagem siis tuttavaks:

1)Bjarney, 1.klass, Álfrúni noorem õde, plokkflööt - katsume siis tasapisi kooliga harjutada;

2)Katrin Sól, 1.klass, Daníeli noorem õde, klaver - kodune õhkkond soosib usinat õppimist ja esimesed kaks tundi on seda ka näidanud;

3)Zuzanna, 1.klass, kitarr - tema esimesest tunnist oli juba ülalpool juttu;

4)Álfrún, 3.klass, sellel aastal vahetas plokkflöödi klaveri vastu - seega viiulivõtme lugemisel ja rütmikas kena põhi all, vaja natuke õppida bassivõtit ja seda, kuidas kahelt realt korraga lugeda;

5)Heimir, 3.klass, niikaua kuni suudame talle kuskilt tekitada kõvera peaga flöödi, puhub altplokkflööti - poiss on suve jooksul kõvasti keskendumisvõimet omandanud ja seega peaks temaga suht libedalt minema;

6)Marín, 3.klass, klaver - vt.ülaltpoolt;

7)Viktória, 4.klass, kitarr - sai temastki eelnevalt räägitud, peaasi et pillimäng ja jalgpall üksteist segama ei hakkaks;

8)Svanhildur, 4.klass, flööt+klaver - on olnud üks minu lemmikõpilasi aegade algusest. Klaverit juba täitsa oskab, flöödivärk tegi mulle alguses pisut muret, aga areneb iga hetkega. Selle optimaalse toonitekitamisega läheb ikka natuke aega ka, hingamisest rääkimata;

9)Þórhallur, 6.klass, löökpillid - tuli neljapäeval esimesse tundi ja üllatas väga kindlakäelise biidiga. Onu mängib ka trumme ja mitut pilli lisaks, eks õepoeg tegi suvel salatrenni. Minu ülesanne on siis seega tegeleda asjaga, mida onu silmaotsaski ei salli - noodilugemise harjutamisega. Ja leida sobivaid eriilmelisi lugusid;

10)Grétar Stefán, 8.klass, süntesaator - esialgu ei oska midagi öelda. Tundub taiplik poiss, aga vist väike kuulmispuue küljes. Rütmi õnneks tajub hästi;

11)Jóhann, 9.klass, kitarr - minu kunde aasta algusest, alguses pidasin lontruseks, aga on tekkinud põhjalikum huvi, vähemalt selles mõttes, et püüab näpud hästi liikuma saada ja siis elektrikitarri proovida;

12)Daníel, 9.klass, kitarr - temaga saab suht vähe vaeva olema, kui ikka tundi jõuab.

Kokkuvõtlikult siis väikesed tüdrukud + suured poisid. Puudu on vahelt see seltskond, kelle kohta kolleeg Risto kasutas üleeile väga tabavat väljendit. Ma ei hakka seda ütlust siinkohas tehnilistel põhjustel kordama.

No vot, nii me elamegi. Kui nüüd saaks veel koolimajja ühe madalama tooli, et päkapikud istudes jalgu ei kõlgutaks, oleks juba väga hea.

Ja veel parem oleks, kui suudaksin välja mõelda, mida teha nädalavahetusel...