Külastajaid:

counter

esmaspäev, 6. september 2010

Tööposti otsas tagasi

Olen siis kenasti päral, akendest tuttavad vaated ja nii edasi.

Saabusin parajasti sellisel kellaajal, et nooremate klasside õpilased olid koridori kokku aetud ja üks kitarriga noorem meesõpetaja juhatas ühislaulmist. Täitsa positiivne tegelikult, kui taolisi asju tehakse, aga selles mõttes pole küll midagi muutunud, et teatud kodanike puhul ei aita seegi, kui õpetaja või lausa direktor kõrval seisab.
Muidu on uudiseid niipalju, et Akureyri lennujaama on suvega tekkinud pangaautomaat (maikuus seda kohe päris kindlasti polnud) ning Hemma og Valdi ukse peal ilutseb kiri: ainult kuni 16 külastajat. Vot selle viimase kohta ma küll ei taipa, miks. Mingid tervisekaitse nõuded või midagi muud?
Vaatasin praeguseks ennast muusikakooli kirjapannud kodanikud ka üle. Eriliste üllatusteta minu jaoks. Þórshöfnis hetkel kaheksa ja Bakkafjörðuris samuti kaheksa (neist neli ühe pere last...) Hea uudis on siinjuures see, et kui veel mõni nägu ootamatult välja ei ilmu, saan nüüd ka B-s 30-minutilisi pillitunde teha. Aga halb uudis on, et kui neid õpilasi nii vähe on, jäävad ületunnid puhta saamata. Vaatasin oma selle nädala tunniplaani - kõik päevad pandud kuni kella 13:30-ni ja reede jumala vaba. Siiski ei imestaks, kui veel mõni nägu kuskilt välja ujub. No pole parata, siinse kandi rahvas on ikka pikkade juhtmetega küll.
Ja täna õhtul pean direktorile sellest kõige raskemast teemast kirjutama. Þórhallur on ennast trummide peale kirja pannud, aga praeguse seisuga ei näe trumme mitte kuskil. Arvata võib, et noortekeskus võttis oma asjad tagasi. Ja Svanhildur tahab õppida flööti, aga mul on kuri kahtlus, et ta käed ei ulata veel. Oleks vaja samasugust pilli nagu see, millega Marie alustas. Ühesõnaga - köhige pappi.
Lähen vaatan nüüd oma onni üle, käin poes ja sätin interneti paika.
TÄIENDATUD KELL 16:29. No sellel suvel pole rootslasest omanik ilmselt siin käinudki. Rohi on õues poolde põlve ja mingid putked üle pea. Kõik täpselt nii, nagu minust maha jäi (välja arvatud muidugi see, et voodipesu kenasti pestud ja vaibad klopitud), isegi õli oli külmkapis alles ja pool kotti suhkrut.
Rohkem pakuvad peamurdmist need kolm prügitünni, mis mulle magamistoa akna alla olid sokutatud. Selge see, et läheb prügi sorteerimiseks, aga kuidas täpselt - äkki keegi kauem Islandi pinna peal viibinud kolleeg teeb mulle kiiresti asjad selgeks. Praegu korjasin igal juhul paberiprahi eraldi välja, aga mis värvi kasti käivad banaanikoored ja mis värvi kasti taara, ei ole veel teada. Seniks hoian neid köögis lauanurgal...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar