Külastajaid:

counter

laupäev, 11. september 2010

Uus stiil - reeded töövabaks?


Nagu näha, on minu onni üks külg korralikult pajuvõsasse kasvanud, ja ega teiseltki poolt pilt palju parem ole. Põlvekõrgusest heinamaast aias rääkimata. Aga jutt tuleb hoopis kooli direktorist, kes tundub esialgu olevat natuke liiga ettevaatlik minusuguste jõhkarditega.


Nimelt on ta omale pähe võtnud, et reeded peaksid mul vabad olema. Kui ma tegutseks Reykjavikis või Akureyris või oleks saare peal perega, poleks mul iseenesest selle vastu ju mitte midagi. Aga Thorshöfnis ja veel ilma autota... eile oli vähemalt parasjagu noote paljundada ja köitmine võttis kah mingi aja, siis pidin ootama, kuni minu rohud apteeki jõuavad ja seejärel poest läbi käima. Vähemalt kella 14:00-ni sai mingit mõtestatud tegevust leitud, aga edasi kahjuks mitte. Molutasin niisama vaheldumisi röötsakil voodi peal Islandi ühislaulude kogumikke uurides ja kägaras arvuti taga Eesti ajalehtedega tutvudes.

Aga jah, eilse juurde tagasi. Kell 15:00 kuulsin siis arvutist uue meili saabumise kella ja läksin uurima (mis muud kui tunniplaan ikka sellel ajal tulla saaks). Oligi tunniplaan, aga esialgu mustand, koos ettevaatliku küsimusega: kas sa oled nõus töötama kuni kella 15:00-ni? Kirjutasin siis, et pole probleemi, aga oled ühe õpilase välja unustanud. Natukese aja pärast saatis uue tunniplaani, koos unustatud õpilasega ja küsimusega: aga kas sa kella 15:30-ni oled nõus töötama? Siis kiskus mul asi juba imelikuks ja ma kirjutasin vastu: ära küsi selliseid küsimusi, eelmistel aastatel läksid mul kõik tööpäevad kella 16:00-ni, pärast Bakkafjördurit tuli veel Thorshöfnis töötada ja ka reeded olid täis pandud.

Edasi ta enam ei kirjutanud, vaid helistas ja küsis, et ega mul midagi selle vastu pole, kui ta paneb kaks suurt kitarripoissi kolmapäeval pärast Bakkafjördurit? Näiteks algusega kella 13:00? Ma siis ütlesin, et praegu sõidab selle maa poole tunniga ära küll, aga kui ilmad koledaks lähevad, siis jätame natuke ajavaru ka. Seepeale ohkas ta kergendatult ja saatis mulle ülevaatamiseks viimase variandi. Kell oli selle sahmerdamise peale saanud 16:47. Kiitsin tunniplaani heaks ja kell 17:05 saadeti see plaan kõikidele lastele, lapsevanematele ja õpetajatele.


Kokkuvõtlikult jäigi siis nii, et esmaspäev lõpeb Bakkafjördurist tagasijõudmisega, teisipäevast neljapäevani on tunnid kella 14:30 ja reedesse pandi kaks tundi - lähen kell 9:15 ja kell 10.15 on nädal läbi. Nii et jõuab ka lennuki peale, kui on soov hulkuma minna. Iseenesest ju väga inimlik, aga sellest pole ma veel jõudnud aru saada, miks selliseid kümnekordseid kooskõlastusi ja eriti tööaja suhtes üleküsimisi vaja läheb. Kella 17:00-ni on ju niikuinii päevane tariif. Ah, vaatan veel paar nädalat ja siis hakkan oma ettepanekuid tegema. Võib-olla tuleb keegi juurde või läheb ära, siis on jälle teine olukord.

Aga nüüd on pannkoogitainas kerkinud, algavad laupäevased tegevused.
EDIT: siin nad ongi söömisvalmilt laual. Mina teen neid pärmiga ja panen nisujahu rukkijahuga pooleks. Eks see selline minu väike kiiks on, et nädalavahetusel midagi küpsetada üritada. Aga ka muuseas üks tõsisemaid peretüli allikaid Eestis viibides. Niisama põhimõtteliselt, kui mina küpsetan lusikapannkooke, teeb emapõder ülepannikooke. Ja kumbki arvab, et teine ei tea pannkookide tegemisest mitte midagi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar