Tegin täna peale kooli natuke ühiskondlikult kasulikku tööd.
Kõigepealt lükkasin Viktoria kitarrile uued keeled peale. See võib ju minu mingisugune kiiks olla, aga minu õpilased igasuguste rontide, traatide ja lüpsikutega ei mängi. Viktoria kitarril (kuigi uus pill) olidki mingid tundmatust materjalist tundmatu päritoluga keeled peal ja kõlas see värk jubedalt. GHS keeled on ikka kordades paremad. Kui ma kunagi Þórshöfnist jalga lasen, jäädakse mind igatahes veel kaua mäletama kui meest, kelle ajal oluline osa kooli ostueelarvest läks pillikeelte, hooldusvahendite, häälestusmasinate ja muu taolise "ebaolulise" peale.
Ja siis näitasin Svanhilduri emale umbes veerand tundi, kuidas lapse harjutamisel toonitekitamist kontrollida ja milliseid võimlemisharjutusi saab pika noodi puhumise ajal teha. Väga keeruliselt ei pidanudki rääkima, sest ema on kunagi saksofoni õppinud ja puhub seda muuseas täitsa korralikult (ja õigesti).
Ega selle koleda ilmaga mitte midagi targemat teha olegi. Aga nüüd veeren ikkagi mäest alla, sest kõht nõuab oma. Protesteerib tolle tõsiasja vastu, et kell 12:00 sooja koolitoitu ei pakuta...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar