Sellel nädalavahetusel pole eriti mahti toru võtta. Teen paari fono ühe etenduse jaoks. Lugu selline, et reedel sõitis minu tundi sisse üks naisterahvas ja kurtis oma muret. Et juhendab kohalikku rahvateatrit ja järgmine laupäev on etendus tulemas ja seal mõned laulud ka sees. Küsis, kas ma oleks (teatud raha eest muidugi) nõus originaallugude põhjal saatefonod tegema, ja ehk isegi tulema pilli mängima. Noh, põhimõtteliselt mis mul ikka selle vastu olla saab.Täna hakkasin siis tööga pihta ning jõudsin viiest fonost kaks ja pool valmis. Muidu oleks ju kõik tore, aga kui küsisin, milline on laulvate persoonide senine kogemus fonodega laulmise alal, siis tuli vastuseks, et ümmargune null. Nojah. Eks ma siis pean nüüd hakkama selle peale mõtlema, kuidas selgeks teha ka sisseastumised peale vahemängu ja kõik muu säärane värk.
Julgelt tehtud, märgin siinkohas irooniliselt ära. Anda viis lugu tegemiseks nädal aega ette, kui ei tea, kas ja kui kiiresti ma üldse teha oskangi (juhuslikult oskan ja päris kiiresti) - ning jääda lootma kõige viimasele proovile. OK, väike koht ja isetegemise rõõm ja nii edasi, saan aru, lihtsalt inimlik mure nende pärast, kes peavad tegema midagi väga harjumatut...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar