Täna juhtus selline asi, et läks vaja natuke sularaha. Marssisin pangaautomaadi juurde, aga sittagi ta midagi mulle andis. Ütles, et lõhki omadega.Et mul olid omateada teised andmed, läksin kontorisse asja uurima. Sedasamust, et olin jah lõhki. Kuidas see juhtuda sai - väga lihtsalt, tuleb välja et mõnedes kohtades kaardiga makstes ei bronnita isegi deebetkaardi pealt vajalikku summat kohe ära, vaid alles mõne päeva pärast.
Need mingid 1000 ja 2000 vahele jäänud kaardimaksed olidki kõik toimunud Reykjavikis viibimise jooksul, reede õhtust pühapäeva õhtuni.
No kust olekski võinud seda teada, et deebetkaardiga makstes võib samamoodi lõhki minna? Aga - nagu juba nõukaajal õpetati, et mitteteadmine vastutusest üldiselt ei vabasta.
Eks selle nädala lõpuni sööme makarone, siis tuleme ots otsaga kokku. Nali. Tegelikult on elu õpetanud, et alati tuleb koguda väikesi talvevarusid. Võtsin krediitkaardi pealt raha välja ning maksin oma deebetarvele sisse. Sest miinustesse kukkumise eest tuleb kohe ka trahv peale.
Aga edaspidi olen niipalju targem, et vähemalt reede pärastlõunast esmaspäevani võtan pigem sula välja ning maksan sellega. Ja kui otsa saab, võtan uuesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar