Väike majandusaabits ehk Kuidas vastutust enda kaelast ära veeretada

Kell on 21:50 ja minu nädal käesolevaga lõppenud. Kaks päeva nende neetud fonode tegemiseks kulus, ja loomulikult selgus esimest korda läbi lauldes, et kolmes laulus viiest tuleb fono lühemaks lõigata ja üks lugu meeldib nii näitetrupile kui sobib ka kontseptuaalselt paremini, kui kasutada fono asemel klaverit. Arva ära, hea lugeja, kas lavastaja sellest rääkida taipas? Ja kas enne esimest läbilaulmist jõuti juba fonode plaat valmis kõrvetada? Ja kas mulle ikka anti tekstiraamat ka kõrvale, kui tööd tegin?

Eks ma natuke kurjustasin ka lavastajaga. Ütlesin, et ega mul see esimene teatritegemine elus ole. Aga vähemalt sai nende lugude õiged pikkused lõpuks paika loksutatud.

28. ja 30.novembril on etendused. Kah vaheldus. Kuigi tükk pole kaugeltki Ibsen ega Laxness ka mitte.

Aga miks selline pealkiri tänasel sissekandel? Andsin kohalikule teatriseltsile oma pangaandmed. Küsiti, mis summa sellele arvele ka kanda võiks. Edasi kulges dialoog järgmiselt:

Mina: No ma võin ju igasuguseid numbreid öelda. Ma võin ju siia paberile kirjutada ka, et miljon, te maksate ikka niipalju kui maksta suudate...

Valdi: No aga me ei kujuta jälle ette, mis sellised tööd maksta võivad.

Mina: Te pole kunagi varem muusikat tellinud? Ma ei kujuta ka ette ...Islandil ja Thorshöfnis. Ausõna, ma ei tea. Ja sellest poleks ka kasu, kui ma ütlen, mis mulle Eestis makstakse. Ma tean seda, kui palju mulle siin makstakse õpetajatöö eest palka ja palju ma võtan eratunni eest.

Valdi: Kui palju sulle siis palka makstakse?

Mina: Riigitöö eest x ja eratunni eest y ISK (ütlesin kaks numbrit, mis ei kuulu avalikustamisele)

Valdi: Ja palju sa nende asjadega tööd tegid?

Mina: Laupäeva hommikul alustasin ja pühapäeva õhtul lõpetasin, nii et kaks täistööpäeva tuleb ära.

Valdi: No vähemalt nüüd me mingeid numbreid teame. Eks me peame seltsiga aru ja sina jälgi oma pangaarvet.

Niisiis - mina tegin ära ja nemad midagi maksavad. Äriajamine missugune! Aga ausõna, mind absoluutselt ei huvita selle summa suurus. See oli esiteks - khm, ütleme nii, et vaheldust pakkuv nädalalõpp, vastasel juhul oleks niisama mune süganud; teiseks - nii õudsat rahahäda mul ka nüüd ei ole, et igast pakkumisest kümne küünega kinni krabada; ja kolmandaks - arvestades Thorshöfni suhtelist eraldatust, ei usu ma teps mitte, et kui mulle makstakse tüüpilisest honorarist (mille suurust ma ei tea) vähem, lähevad saare peal kohe jutud lahti, et Põdra käest saab kiiresti, hästi ja odavalt, ja et ma sellega kelleltki (Jaanilt näiteks) leiva ära võtan.

Eks ma siis jälgin oma pangaarvet ja muid asjaolusid sinna kõrvale ning kunagi otsustan, kas mul veel mingi projekti muusikalise kujundamise jaoks aega saab olema.