Külastajaid:

counter

esmaspäev, 21. detsember 2009

Elu võimalikkusest Eesti Vabariigi maapiirkondades

Olen niisiis neljandat päeva Eestimaa pinna peal talvepuhkusel. Või mis puhkuseks seda ikka nimetada saab. Hetkel pole isegi võimalust tegelda loometööga.


Lennusõidu viimastest etappidest pole suurt pajatada midagi. Keflavik-Copenhagen püsis kenasti ajagraafikus ja Copenhagen-Tallinn samuti, ega olnud ka kuskil mingit tugevdatud piirikontrolli, nagu seoses kliimakonverentsiga lubati. Iroonilise märkuse teeksin siiski selle kohta, et antud hetkel karistatakse Copenhagenis sissetšekkimisel neid taibukaid ja osavaid, kes oskavad kasutada iseteeninduskioskeid. Kokkuvõttes seisin pagasi äraandmispunkti sabas oluliselt kauem kui oleks seisnud totude sabas.
Tallinna lennujaamas sain kenasti auto peale... ja siis selgus sõidu käigus, et Saaril on asi veel hullem kui alguses aru sain.
Hetkel püüab naabrimees veevärki tagasi saada - hüdrofoor on rivist väljas ja arvatavasti on jäätunud ka mõned torud. Niikaua ei saa pesta (ei ennast, pesu ega nõusid), ja täna tuli "number kahte" teha välipeldikus. Noh, mina olen ju vähenõudlik, aga väljendume viisakalt, et leidub selliseid, kes nii vähenõudlikud ei ole.
Lähen loobin jälle paar puud kamina alla ja kaen kuuri, kas naabrimees on suutnud midagi välja mõelda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar