No mis ma ikka eilse kontserdi kohta niiväga öelda oskan. Hästi tehtud, vaprad mehed. Või tüdrukud pigem. Või ikka mehed - neil allesjäänutel oli oluliselt raskem osa täita. Bassimees Indriði Örn ja klahvkamees Mateusz pidid pidama visa võitlust kahe fonole salvestatud virtuaalkitarriga, ja kõik see mees sai esimest korda kokku alles peaproovis. Aga välja vedasid !
Supertublisid oli teisigi, kogu kitarrijõuk ja plokkflöödid ja kortsumängijate seltskond ja flööditrio. Ise suutsin ka poole kontserdi ajast rahulikult publiku hulgas passida - enamjaolt suudavad lapsed mängida ilma suure kõvahäälse kurja vanamehe kõrvalpassimiseta.
Järjekordne positiivne tulemus kirjas, mis siis, et ideoloogiliselt võttes pole siin vähemalt maapiirkondades mingeid tulemuse mõõdikuid kehtestatud. Aga kui rahvale läheb peale ja pärast tullakse kättpidi tänama, ju siis ikka mõikas. Ja kahtlemata on lapsed kõvasti arenenud.
Võisin omale pärast kontserti puhta südametunnistusega paar õlut lubada, siis tõmbasin kõik pildid fotokast arvutisse (ei viitsi puhkuse ajaks fotokat kaasa tassida), korrigeerisin punased silmad, tegin kultuurinõuniku jaoks mälupulgale koopia ning kobisin põhku.
Aga nüüd läppar kokku ja teele!
Ja kus on kõik vajalikud pildid :)
VastaKustuta