Kuus

Eile Bakkafjörðuris täitsa läks. Mis nüüd mina sellest muust jutust aru sain, aga need muusikakooli õpilased, kellega olin kokku leppinud, tulid ilusti kohale ja esinesid oma võimete kohaselt. Nii nagu ikka nädal enne kontserti. Publikule meeldis küll.

Sain ka kohalikult kriisireguleerimise üksuselt mitmeid kasulikke soovitusi, mis omaette võttes pole küll sajaprotsendiliselt rakendatavad, ent koostoimes andsid ometi teeotsa kätte. Seekord peaks suurimast hädast välja aitama minu parim sõber Fujitsu Siemens AMILO Pro, kes mitte kunagi ei ole häälest ära, ei lonka rütmi ega kõiguta tempot ega puudu tähtsatelt üritustelt. Nii et bänd, kelle pärast mul kõige suurem mure oli, saab esineda, olgugi et virtuaalse soolokitarriga.

Muidugi ei tea ma peast öelda, kas mikserpuldis selle jaoks ka mõni vaba kanal leidub. Ja õige ehitusega juhtmejupp ühenduse loomiseks. Tellida vist enam ei jõua, ei suuremat mikserpulti ega ka juhet.

Ja selge on ka see, et igasugused fonogrammid on kõige viimane hädajuhtum. Inimlikku koosmusitseerimist koos igasugu valenootide ja segiminekutega ei asenda ikkagi mitte miski. Kolmapäevases peaproovis pean tegema imet, et elavad mängijad arvutist lahku ei loksuks. Ja olema vajadusel suuteline trummide mängimise ajal reguleerima ka mikserpulti... Eks näis, aga kõigepealt katsume sinnamaani ära elada.

Täiendav märkus tuleb selle kohta, et praegu käib küla vahel aktiivne jõulupuude püstiajamine. Silmale tore küll vaadata, aga... Pole nagu Islandil erilisi kuusikuid veel kohanud ja puudega üldse niruvõitu - miks ei võiks siis strateegilistes kohtades kasvada mõni kuusk permanentselt, aastaringseks silmailuks? Ja jõuludeks lihtsalt tuled külge? Isegi Eestis kutsutakse üles metsa säästma.