Kolm

No nii, nagu polekski enam midagi jäänud ! Täna tegelesin põhiliselt selliste tegevustega, mida võiks nimetada tagala kindlustamiseks - käisin veel korra koolimajast läbi, võtsin kontserdi kava ette ja ladusin kõikide vajaminevate nootide originaalid virna (kevadise kontserdi kogemus, et keegi nagunii unustab, tavaliselt mõni selline, keda oskad kõige vähem kahtlustada); seejärel kontrollisin veel korra kõik fonod üle ning harjutasin sünkroniseerimist; siis pakkisin homsed noodid ja puldid kokku ja tulingi tagasi alla. Paar tühist tunnikest selle kõige peale kulus, aga süda on rahul, et kõik kulgeb täpselt nii nagu planeeritud.

Pisut häirivad ajaleheuudised Kopenhaagenist, kus käib üleilmne kliimakonverents. Et mingid tüübid olla seal agressiivseks muutunud ja võmm väänas pisut käsi. Ei muud, kui Kastrupi lennujaama infos oli hoiatus: võib minna plaanitust rohkem aega, sest seoses konverentsiga on tugevdatud julgeolekumeetmeid. No hea vähemalt, et Icelandexpressi lend toimub plaani järgi, nad saatsid just sellekohase teate. Aga KUI midagi peaks hakkama nihu minema, siis ei tea küll, mis saama hakkab. Pean igatahes oma kaardi peal säilitama puutumatu summa erakordseteks asjaoludeks.

Hea küll, lähen lõikan ja kleebin natuke edasi. Avastasin oma töölauda kraamides nimelt ühe loo, mille võtsin kaasa mõttega seda Islandi pinna peal natuke kõpitseda, aga võta näpust. Piinlik samas seisus tagasi ka minna.

Ja üks noodiraamat on sootuks kadunud. Ei mäletagi - äkki jäi hoopis Eestisse. Ehkki selle asjaga midagi nüüd küll ei põle, lihtsalt hetkel on veidike vaba aega, mida jaanuaris-veebruaris olla ei pruugi. Tormast kirjutati, et sealne kammerkoor tahab koos Popsidega teha Kustas Kikerpuu asju, ja küsiti, kui kallis mees ma olen. Eks paistab, mis sellest saab, töötegemise vastu pole mul ju kunagi midagi olnud...