Üheksa

Eilse jutu jätkuks vast niipalju, et loen edaspidi hoolikamalt Islandi ja vähem Norra ilmateadet. Kuigi viimane paistab pealtnäha asjalikum, ei oska norralased tuule suuna ja kiiruse suhtes midagi tõepärast öelda. Eile lubasid nõrka vinet, 3-4 meetrit sekundis.

Ühesõnaga, jäin kuskil 17 paiku tukkuma ning ärkasin uuesti, kui kell oli 20:45 ja kõht tundus väga tühi olevat. Siis tegin oma lehelugu natuke edasi ning läksin kella 22:30 paiku uuele katsele magama minna. Selleks ajaks oli aga tuul nii palju tõusnud, et kolistas minu majakest ikka päris hoolega. Nii et kella 2:00 nihelesin niisama, siis tundsin kohutavat peavalu ja pistsin oma viimase paratsetamooli nahka, siis nihelesin edasi, ja kell 7:20 oli olek ikka väga uimane. Noh, eks tuleb ära kannatada, mis seal siis ikka.

Täna hommikupoole oli põhjust mitmel korral tõsiselt pahane olla. Viimased sellised korrad, kus saab enne kontserti ka sisulist tööd teha - ja kahel ühe pere lapsel pill kodus ning kolmandal kodutöö tegemata. See ei saa olla juhuslik unustamine, ning üldiselt arvan ma ka seda, et lapsevanemal võiks siiski mingi kontrolliv funktsioon olla. Seda enam, et kui Þórshöfnis tunniplaan roteerub päris kõvasti, siis Bakkafjörðuris on stabiilselt esmaspäevad ja kolmapäevad...

Edasi lugesin Heiðruni kirja, et paar Bakkafjörðuri lapsevanemat vinguvad selle üle, et kontsert Þórshöfnis, ja oo õudust, proovi tahetakse ka veel enne kontserti teha. Selles suhtes olin vastusega hästi konkreetne ja kirjutasin vastu, et sellised asjad on minu ja ainult minu otsustada - ja üldiselt võiks mõni lapsevanem vingumise asemel ka õppeaasta sees huvi tunda, kuidas ta lapsel läheb. Selles mõttes on Þórshöfnis asjad ikka oluliselt paremad, et lapsevanemaid käib muusikakoolist läbi päris palju - Anna Maria ja Erla Rósi ema, Björg Elva ema ja isa, Erniri ema, Bergþóra ja Benjamíni ema ja isa, Rósalindi ja Rósný ema, Heimiri ema, Álfrúni isa... ongi juba pooled koos. Olivia emaga olen ka ühe jutuajamise maha pidanud, aga siis, kui plika viilima hakkas. Pubekate värk. Aga rohkem pole vaja läinud.

Hea killuga sai Heiðrun oma murelikus meilis siiski hakkama - sõnasõnalt kirjutas ta, et "mõned lapsevanemad ei saa aru, miks kontsert ei toimu nende linnas." No tere talv. LINNAS. LINNAS ! Ei hakanud siiski vastu küsima, et kas 89 elanikuga asulat loetakse Islandil linnade hulka kuuluvaks.

Ja siis tuli pärast lõunat veel üks tegelane, kes ei suutnud oma noote leida. Asja kurbloolisus oli, et pärast tema tundi (kus me ei saanud töötada selle kallal, millega olnuks eelkõige vaja olnud) leidus see noodiraamat täiesti nähtavas kohas koopiamasina kõrval laua peal.

Hea vähemalt, et tööpäeva lõpp läks tõusvas joones - muidu oleks vist esimese pärast 16:00 vastukõndiva kodaniku läbi sõimanud. Aga võib-olla, et ma muretsen ka selle kontserdi pärast liiga üle - leidsin ajalooarhiivist kolm aastat vana kava, kus kaheksa õpilast esitasid küll igaüks kaks lugu, aga erinevaid pealkirju oli kokku kuus. Pidi see vast ikka superheatahtlik kuulaja olema !