Mul on üks teises klassis käiv õpilane Björg Elva. Kohutavalt musikaalne ning võiks vist õppida mida iganes. Täna üllatas mind näiteks sellega, kuni ootas akordioniga saabuvat isa, et istus korraks trummikomplekti taha ja mõtles täiesti kena biidi välja. Rütmis ja puha.
Õpibki kaht pilli, plokkflööti ja akordionit. Aga vot selle teisega on natuke probleem, sest tüdruk kasvult päris pisike. Ei jaksa korralikult lõõtsaga manipuleerida, ei oma klahvide üle õiget kontrolli. Aga mängida tahaks. Ja et laul kohe välja tuleks. Ei oska kuidagi lugu pidada minu soovitusest, et võtame asja rahulikult.
Eks ma ole kunagi selliste suurte muusikutega kokku puutunud küll ja veel, kelle arvates oli sitt lugu, kui esimeses orkestriproovis kohe lehest maha ei tulnud. Nendega oli toime tulla lihtsam - ütlesid, et sulle makstakse mängimise, mitte mölisemise eest. Aga kuidas ma sellel lapsel pidureid vajalikul määral peal hoida suudan, pole veel välja mõelnud. Siin auulis on seni vaja läinud põhiliselt gaasipedaali...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar