Viis

Eile oli niisiis suur pingelangus. Jah - fonogramm on muidugi täpselt nagu kumminaine. Sellel on kah vajalikud kehaõõnsused puha olemas ja räägitakse, et väga kalliste mudelitega saab isegi fiilingu kätte, aga mõnikord on ikkagi vaja, et keegi ka näägutaks, kui nõud pesemata või õllesena koju ilmud. Ühesõnaga ajab kumminaine funktsionaalsed vajadused ära, aga koos elama sellepärast temaga vaevalt et hakatakse. Ja fono paneb kah lapsed metronoomse täpsusega mängima, aga selle kohta ütles Roman "Surematu Kaštšei" Matsov kunagi kuldsed sõnad: muusika pole metronoom.

Paar last oli täna kahjuks kahetsusväärselt puudu ja just nendest, kes peavad kolmapäeval virtuaalkitarristiga leppima. Aga kes olid, said aru, mida neilt eelkõige oodatakse, ja said ilma suuremate probleemideta hakkama. Töö lausa lendas käes. Plokkflöötidega päkapikud olid veel kõige tublimad.

Korraks pean siiski eilse juurde tagasi minema. Kuna pingelangus tegi organismile head, otsustasin kosutava une tekitamiseks sellele omalt poolt ühe väikese roosa tabletiga kaasa aidata. VIGA. Hommikul oli täpselt selline tunne, nagu oleks ära joonud ämbri õlut koos pudeli Gammeldanskiga. Sain köögis hakkama järgnevate saavutustega:

1)keerasin tööle vale pliidiplaadi ega saanud asjast enne aru, kui vesi polnud veerand tunni jooksul leigekski läinud ja praepann suitses kahtlaselt;

2)seepeale ei tõstnud mitte veekastrulit juba tulisele ja panni külmale rauale ümber, vaid keerasin kastruli alt teise raua tööle;

3)kui hakkasin suhkrut kotist ümber valama, ei teinud seda mitte suhkrutoosi, vaid (tollel hetkel veel tühja) pudrukaussi, oma paarsada grammi jõudsin ära valada, enne kui mõistus tööle hakkas;

4)siis läks tükk aega, enne kui hakkasin aru saama, et pudrukausist suhkrutoosi ümbertõstmist on kõige mõttekam teha supilusikaga, mitte lihtsalt valades (eks te katsetage ise kallata midagi suuremast nõust väiksemasse);

5)kuna pudrukausi põhja jäi veidi suhkrut üle, otsustasin, et lisan ka veidi soola, ja alustasin selle raputamist... kohvitassi - hea et päris kiiresti jaole sain ja kohvi sisse läks ainult mõni tera.

Mnjah. Ühte asja teeb see väike tabletike veel, aga siin saare peal pole sellest hullu lugu.

Nüüd on see ülikeeruliselt alanud töönädal vähemalt selja taga ja ega siin edasi polegi muud teha kui otsad kenasti kokku tõmmata, kontsert edukalt ära teha ja - puhkusele!

Täna käin vist korra Vilgatsi palvel veel ühe tiiru fotoaparaadiga alevi peal ringi, jõulukaunistusi jäädvustamas.