Mulle meeldib mu töö siin saareriigis tõesti. Just see osa sellest, et pean püüdma õpetada iga soovijat. Mitte neid, kes juba eelvalikusõela läbinud, nagu Eestis kombeks isegi kõige nõrgema taemega muusikakoolis.
Ja eriti meeldib, kui mõni pime saab ühtäkki nägijaks või mõni pidur leiab gaasipedaali üles.
Aga iga kord, kui satun sööklasse, saan üsna tugeva peavalu osaliseks.
Oma tooli ei tõsta laua alla tagasi mitte keegi.
Seda ei tasu ka loota, et keegi tõstaks omale ise toitu taldrikule.
Ja loomulikult käib asjaga kaasas üks pidev nirutamine.
Täna oli kalapäev. Valida oli koguni kahe võimaluse vahel - kas ahjus valmistatud lõhe, või saledama joone pidajate jaoks keedetud tursk. Juurde keedukartul, aurutatud juurviljad (porgand, lillkapsas ja mis-see-roheliste-õisikutega-kapsas nüüd iganes on). Kaks erinevat kastet - külm hapukoore-majoneesi koos värskete juurviljatükkidega ning võikaste koos hautatud juurviljatükkidega.
Ma siis piilusin ka natuke teiste taldrikutele. mida söödi ja kui palju.
Kartuleid ei võtnud umbes pooled sööjatest. Juurvilju mõned tüdrukud siiski võtsid.
Kala võeti mikroskoopiline tükike.
Kastet pandi minimaalselt.
Veerand tunniga oli söökla tühi. Ise ladusin oma taldriku teist korda täis ja olin seetõttu üks viimastest, kes söömise lõpetas. Selleks hetkeks oli alles terve suur plaaditäis ahjulõhet, teine sama suur plaat turska, umbes 2 kilo kartuleid, kilo juurvilju, liiter võikastet ja liiter hapukoore-majoneesikastet. Küllaldane kogus umbes 20 täiskasvanu äratoitmiseks. Meeldetuletuseks: koolis õpib 85 last ja neid õpetab 14 pedagoogi pluss kuueliikmeline abipersonal.
Eile oli paks püreesupp. Nii et lusikas seisis sees püsti. Seda jäi järgi umbes ämbritäis.
Ning kana jäi reedel üle ahjuplaaditäis rinnafileed ja teist samapalju koibi.
Ainuke asi, mida kunagi üle ei jää, on friikartulid, nii harva kui neid ka pakutakse (mitte rohkem kui korra kahe nädala tagant).
Mul on juba jupp aega kokast kahju. Pingutab mis ta pingutab, jõugu pirtsutiste jaoks on kõik sügavalt savi. Aga see-eest kohaliku bensuka hot-dogi äri õitseb.
Marie Põdra, kui ta siia tuleb, hakkab minult kantsikuga üle turja saama, kui kavatseb samamoodi käituma hakata. Aamen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar